Toiduaine, millest mehed peaks eemale hoidma

Asümmeetriline günekomastia (vasakul) ning pilt pärast liigse rinnanäärme kirurgilist eemaldamist ja rasvaimu taljelt (paremal). Mehe rindade suurenemist võib põhjustada eluviisist tingitud hormonaalne häire, aga ka tõsine haigus, näiteks munandivähk.

FOTO: Wikipedia

Meesteajakiri Men’s Health avaldas artikli sellest, millised kahjud võivad liigsel sojatarbimisel olla meeste tervisele, eeskätt organismi normaalsele hormonaalsele tasemele.

James Price’i rinnad olid valulikud ja paistes juba pikemat aega. Välja nägi see nagu mõlema rinnanibu all oleks kummipalli taolised moodustised. Ka õrnem puudutus ärritas piirkonda.

Price’ile, kes on erru läinud USA armee luureohvitser, polnud need muutused kehas vaid füüsiliselt ebamugavad. «Meestel ei peaks olema rindu,» ütleb ta täna oma vaiksel ja venitatud Texase aktsendiga häälel. «Tundus nagu mu keha hakkab naiselikumaks muutuma.»

Kõhnale ja sitkele mehele tähendas selline muutus ülejäänud kehaga võrrleldes tumedat kontrasti. Kuid see polnud tema ainuke häiriv sümptom. Tema habemekasv oli aeglustunud, karvade tihedus kätel, rinnal ja jalgadel oli hõredamaks muutunud ning hommikused erektsioonid kadusid.

«Minu huvi igasuguse seksuaalse tegevuse vastu kadus,» märkis ta. «Ma ei ütleks, et mu peenis kahanema hakkas, aga see nägi välja nii lõtv ja loid, et tundus varasemaga võrreldes väiksem. Ka minu emotsioonid hakkasid muutuma.»

Kolm esimest arsti, kelle juures Price käis, diagnoosisid mehel günekomastia ehk teisisõnu meeste puhul ebanormaalse rinnanäärme suurenemise. Vereanalüüsid näitasid ka seda, et tema östrogeeni (naissuguhormooni – toim.) tase organismis oli kaheksa korda kõrgem kui normtase ette näeb. Östrogeeni tase oli koguni kõrgem kui keskmisel tervel naisterahval. Price’i östrogeeni tase oli arstide jaoks müsteerium ning seda ei osatud esiti millegagi seletada. Üks arst süüdistas Price’i salaja östrogeeni tarbimises, kuna ei osanud olukorrale muud seletust anda. «Ta arvas, et minu puhul on tegemist vaimselt ebastabiilse inimesega,» märkis Price, kes on kogemusest siiamaani nördinud.

Masenduses ja jätkuvalt valudes otsustas Price veel ühe arsti poole pöörduda. Sedakorda sõjaväelasest sõbra juurde. Kolonelleitnant Jack E. Lewi, kes töötab endokrinoloogina (sisenõrenäärmete arst – toim.) San Antonio sõjaväehaiglas.

Esimese kohtumise ajal polnud ei patsiendil ega arstil õrna aimugi, kui pikaks see meditsiiniline müsteerium kujuneda võib. Doktor Lewi vaatles ebatavalise günekomastiajuhtumi juures võimalikke elustiilist tulenevaid mõjureid, mis seisundit soodustada võivad. Koos välistati alkoholism ja ning taimset päritolu soodustajad teepuuõli ja lavendel.

Nimekirja kokkutõmbudes jäi doktor Lewil üle kardetud kahtlus – östrogeeni eritav kasvaja.

Järgmise paari kuu jooksul tegi Lewi mitmeid teste uurimaks, kas Price’il võib olla munandi-, neerupealiste, rinna- või koguni kopsuvähk. Uuringud andsid kardetule hoopiski vastulöögi ning kõik testid näitasid, et kasvajaid patsiendil pole. Heade uudiste kõrval jäi edasi kestma mure – vastust mehe rinnanäärme suurenemisele ei leitud.

Kuid Lewi jätkas otsinguid, et mitte järjekorras neljanda arstina Price’i oma murega üksi jätta.

Oma loengutes on Lewi meditsiinitudengitele ja residentidele alati rääkinud, et kui ei leia õigeid vastuseid, siis järelikult ei küsi sa õigeid küsimusi. Kuigi Lewi uuris põhjalikult Price’i elustiili ja toitumist, otsustas ta selle juurde põhjalikumalt naasta.

«Tegin talle ettepaneku, et võtame koos tema toitumise toidukorra haaval ette, et näha igat tema suutäit,» meenutas Lewi.

Price oli nõus ning alustas loetlemisega hommikusöögist, märkides et sööb siis helbeid või müslit, mõlemal juhul sojapiimaga.

Price põhjendas, et tal on laktoositalumatus ning ei saa seetõttu tavalist piima tarbida. Sojapiima kasuks otsustas ta paar aastat tagasi. Sellest sai tema üks lemmikjooke, mida ta hakkas ka lihtsalt janukustutamiseks tarbima.

Lewi sai aru, et on jõudnud asja tuumani ning küsis Price’ilt kui palju sojapiima ta keskmiselt ühes päevas tarbib.

«Ta ütles mulle, et tõenäoliselt kusagil kolm liitrit,» meenutab Lewi hetke, mis muutis patsiendi saladuslikule seisundile jälilesaamises kõike.

Möödunud kümnendi jooksul on sojatooted ja tervislikkus miskipärast ameeriklaste teadvuses järjest enam seotud. USA iga-aastane tarbijauuring on näidanud, et 85 protsenti ameeriklastest, keda 2008. aastal küsitleti, pidasid sojatooteid tervislikuks. Võrreldes 1997. aasta küsitlusega, mil soja pidas tervislikuks 59 protsenti vastanutest, on tõus olnud märgatav. Paljud mehed ei oska aga põhendada, miks soja peaks kasulik olema, kuid usuvad selle tervislikkusesse pimesi.

Kui Price erru läks, kolis ta naisega Texasesse ning toidulaud polnud kunagi midagi ülipeent, kuid see oli tasakaalustatud, keskmise ameeriklase toidulaud. Aja möödudes diagnoositi naisel ajuvähk ja ta suri. Price’i toitumisharjumused muutusid seejärel radikaalselt ning peagi tabas teda ebameeldiv üllatus laktoositalumatusest. Nii ta sojapiimani jõudiski. Aja möödudes märkas ta muutusi oma emotsioonides ning tundis, et on oluliselt sentimentaalsem, kohati isegi naiselikult õrn ja kergesti haavatav.

Kui Price uuesti kohtamas käima hakkas, puutus ta kokku ootamatute probleemidega seksuaalelus. «Naiste seltskonda nautisin ma endiselt, kuid kui tahtsin midagi füüsilist teha, ei saanud ma sellega hakkama.»

Günekomastia, mis mehel lõpuks välja arenes, viis Price’i erilisse masendusse. Ta loobus T-särkide kandmisest kuumadel päevadel, kartes et sõbrad ja naabrid näevad läbi riide eenduvaid muhke. Enda sõnul meenutas selleks hetkeks tema särgialune karvase teismelise tüdruku rinda.

Kõikide tehtud testide jooksul ei tulnud Price’il kordagi mõttesse, et probleemi taga võib olla sojapiim, mis talle lihtsalt ei sobinud.

Lewi soovitas Price’il otsemaid sojast loobuda. Nii vaatas Price üle ka oma teised toidulaual kasutatavad tooted ja nende koostisosad. Mõne kuu möödudes hakkas Price’i veretestides östrogeeni tase langema, terav valu rinnanibudes järk-järgult vähenema ning nende suurus kahanema.

Lewi sõnul on sojatooted jätkuvalt tervislikud, kuid nende tarbimisel peaks jääma mõistlikkuse piiridesse. «Kui sojatarbimine muutub tervistavaks eesmärgiks, siis võidakse sellega liiale minna. Seda pole kellelegi tarvis,» märkis Lewi.

Price ütleb soovituseks teistele kaaskannatajatele, et sojavalku kasutatakse paljudes toodetes, näiteks ka valgujookides, mida «jõusaalihundid» joovad. «Toitude koostisosi peaks igaüks teadma, mida ta endale suhu topib,» märgib ta.

Samas tunnistab Price, et tema kehal võib olla keskmisest kõrgem reaktsioon sojatoodetele.

Populaarne

Tagasi üles