Perearstid astusid haiglatega sõjajalale

Perearstide seltsi juhti Diana Ingerainenit kurvastab reformikava puhul enim see, et ministeerium näeb projekti elluviijatena vaid haiglaid ega ole pööranud tähelepanu sellele, mida suudavad perearstid või kuidas nende suutlikkust parandada. Foto: Liis Treimann / Postimees

Perearstide seltsi juhi ja Järveotsa perearstikeskuse juhataja Diana Ingeraineni hinnangul soosib sotsiaalministeerium tervisekeskuste rajamiseks mõeldud euroliidu toetusi jagades haiglaid, mis ei pruugi aga tähendada patsientidele parimat esmatasandi arstiabi kättesaadavust.

Nimelt peaks aastaks 2023 Eestis kerkima vähemalt 35 esmatasandi arstiabi tervisekeskust, kus patsiente võtavad vastu perearstid, ämmaemandad, füsioterapeudid ja koduõed. See tähendab nii uute keskuste ehitamist kui ka praeguste renoveerimist.

Euroopa Regionaalarengu Fondi rahast on projekti tarbeks ette nähtud 85,6 miljoni euro ulatuses investeeringuid ning seejuures peab iga taotleja – olgu selleks siis kohalik omavalitsus, haigla või perearstid  – arvestama vähemalt 25-protsendilise omafinantseeringuga. 

Ingeraineni sõnul tähendab see, et euroliidu toetuse taotlemiseks on juba alguses vaja väga palju raha. «Selleks et taotlust esitada, peab olema kinnisvara, täpne projekt, teostatavuse ja tasuvuse analüüs, arengukava,» selgitas tohter, lisades, et seepärast on haiglatel suur eelis – neil on olemas nii kinnisvara kui ka paremad organisatsioonilised võimed.

Ent kui siiani oli perearstide seltsi juhi sõnul selge, et kõigepealt vaadatakse, kuhu on tervisekeskust vaja, ning seejärel koostatakse esmatasandi arengukava, siis nüüd eelistab ministeerium partneritena selgelt haiglaid. Ta viitas Ivi Normeti antud intervjuule ajakirjas Eesti Arst, ku kus sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler ütles välja, et eesmärk on tervishoiu eri tasandeid senisest enam siduda ning et kui varem Euroopa Liidu toetusi saanud Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja hooldusravihaiglad tervisekeskuste loomise vastu huvi tunnevad, võiksid nad saada konkursil kaks-kolm punkti juurde. 

«Mis meid tõesti õnnetuks teeb, on see, et ministeerium on siin kohati näinud ainult haiglaid, kes on suutelised projekti läbi viima. Mitte sealhulgas vaadanud, mida tuleks perearstidega teha või juurde teha, et nemad oleks suutlikud,» märkis Ingerainen, lisades, et väga paljud praegused perearstikeskused vajaksid ajakohastamist.

Perearsti sõnul on haiglate soosimine vastuolus ka euroliidu toetustele seatud eesmärgiga, mille järgi on toetused ette nähtud perearstiabi tugevdamiseks. «Euroopa Liidu toetus ei ole mõeldud haiglavõrgu parandamiseks või betooni investeerimiseks, vaid selleks, et tugevdada perearstiabi üle Eesti, nii et see oleks vajaduspõhisem ja inimesele lähemal,» ütles ta.

Samuti tundis ta muret, et juhul kui tervisekeskuste loomine jääb haiglate peale, ei pruugi nad näiteks asukoha valikul lähtuda patsientide tegelikest vajadustest.

Samas ei näe ta haiglas partnerina iseenesest midagi halba, kui tervisekeskust planeerides lähtutakse eelkõige patsientide vajadustest ja keskuse jätkusuutlikkusest. «Kui see kõik on tagatud, siis miks mitte olla partner haiglale, kes suudab selle projekti ära teha. Saab teha eellepingud, mida haigla mulle tagab ja mis on minu kohustused sellel pinnal. Aga praegu ei ole haiglad nii väga otsinudki kontakti perearstidega – neil justkui oleks teadmine, et see raha tulebki neile,» rääkis ta.