/nginx/o/2010/08/26/422775t1hf165.jpg)
Arvestades suurt haigestumist südame-veresoonkonnahaigustesse, peab südamehaigete kompleksesse raviskeemi kindlasti kuuluma taastusravi, et luua eeldused võimalikult kiireks tagasipöördumiseks tavalise elurütmi juurde, kirjutab Keila taastusravikeskuse taastusarst Lii Orunurm meditsiiniuudiste portaalis mu.ee.
Ka ajaga toimub paranemine, kuid aktiivne ja teadlik füüsiline koormus parandab taastusraviperioodil elukvaliteeti ja inimene tunneb end kiiremini tervemana. Kuna operatsioon ja äge koronaarhaigus on šokk kogu organismile, siis sageli hakkab inimene end ette kujutama haigemana, kui ta tegelikult on.
Taastusravile peaks kindlasti tulema kehaliselt väheaktiivne patsient. Samuti vajab nõuandeid ennast liigselt piitsutav inimene. Eluaeg mõõdukalt aktiivset elu elanud inimene saab ka ise edukalt hakkama.
Varane taastusravi algab tavaliselt ambulatoorselt 2–4 nädalat pärast kardiovaskulaarset atakki ja kestab kokku 8–12 nädalat. Haigekassa tasub eriarsti esmase ja korduva vastuvõtu, kahe koormustesti, kahe EKG ja kümne füsioteraapiaprotseduuri eest.
Seejärel algab edasiarendav ja säilitav taastusravi, kus oluline roll on varase taastusravi käigus omandatud oskustel ja teadmistel. Paranemisprotsess kulgeb keskmiselt aasta, kuni inimene saavutab oma parima võimaliku füüsilise vormi.
Parima lõpptulemuse saavutamiseks tuleks 3–5 korda nädalas läbida 45–60-minutiline meditsiiniliselt juhendatud treening.
Regulaarse ning mõõduka kehalise koormuseta pole aga võimalik kehalist võimekust säilitada, nii et asjakohane oleks nimetada taastusravi elukestvaks treeninguks. Patsiendi edasine nõustamine ja riskitegurite kontroll peaks toimuma üks-kaks korda aastas.