/nginx/o/2011/04/27/566565t1h726b.jpg)
Eesti Tervise Fondi juhatuse esimehe ja perearsti Eero Merilinnu sõnul tegeleb mujal maailmas esmatasand ehk perearstiabi 80-90 protsendi terviseprobleemidega, meil kipub aga esmatasandi alarahastamise tõttu jääma vähemalt 60 protsenti haigla ehk eriarstiabi kanda.
Merilind täpsustas, et perearstiabis ei ole praegu piisavalt raha uuringuteks ega piisavalt personali. «Kui proportsioonid paika viia ning laiendada teenuste mahtu esmatasandis, siis oleks see ka noortele arstidele atraktiivne ja Soome asemel valitaks Eesti. Ja patsientidel ka mugavam, et perearst hoolitseb paremini ja on motiveeritud, mitte läbipõlenud ja kibestunud ja üle koormatud...,» rääkis ta.
Seetõttu on Merilinnu hinnangul eriti oluline, et Euroopa Liidu tõukefondidest esmatasandi infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud toetus viiks ka tegelikult perearstiabi edasi.
«Nüüd on tekkinud olukord, kus esmatasandile mõeldud raha soovivad haiglad kasutada oma haigla renoveerimiseks, et siis pakkuda ühtlasi ka rendipinda perearstidele ja samas säilitada oma haigla – igas maakonnas ja mitmekorruseline,» rääkis Merilind, lisades, et riigikontroll on juba ammu öelnud, et väikestele haiglatele ei jätku ei patsiente ega arste. Haiglate võrgustumine ehk koondumine kahe suure haigla, Tartu ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla alla ei lahenda tohtri sõnul seda probleemi.
«Võib-olla oleks tõepoolest otstarbekam ehitada maakonna tõmbekeskustesse uus esmatasandi tervisekeskus ja vana amortiseerunud haiglahoone hoopis maha lammutada ning seal võib olla ka ruume abiteenuste – ämmaemanda, füsioteraapia, apteegi – ning miks mitte ka nende eriarstide vastuvõtu jaoks, kes ei vaja opereerimise võimalust,» pakkus ta välja.
Kui haiglate liidu juht Urmas Sule on öelnud, et kui tervisekeskuste rajamine jääbki haiglate peale, ei tähenda see tingimata, et nad ehitataks igal pool haiglaga kokku või selle kõrvale, ning samuti, et väikestes kohtades saab terviskeskust planeerida ainult koos haiglaga, siis Merilinnu hinnangul on siin haiglatel siiski puhtalt oma huvi mängus.
Ta selgitas, et näiteks Võrus ja Põlvas on suur haigla, kus tegelikult ei jätku ei patsiente ega arste. Ning kui ehitada tervisekeskus neis kohtades haigla juurde, siis ei saa enam kunagi tulevikus seda haiglat kinni panna. «Kui ehitada iseseisvalt, siis saab haiglaravi ümberprofileerida ja näiteks maakonnad omavahel kokku leppida teenustes.»
Samas tõi Merilind välja, et Hiiumaal oleks otstarbekas tervisekeskus haigla juurde teha, sest Hiiumaal on haigla vajalik.
«Haigla mõiste peaks ka muutuma. Näiteks Viljandis on see 7- või 8-korruseline ja linnas väljas. Tervisekeskus võiks aga olla just linnas sees,» lisas tohter.
Merilinnu sõnul on oluline, et tervishoiusüsteemi sees leitakse konsensus ning kiirabi, esmatasandit ja haiglaid vaadatakse koos, et kus mida saab ära teha, ning siis vastavalt rahastatakse.
«Praegu antakse perearstile inimese uurimiseks üks euro kuus. Seda on ilmselgelt vähe. Kui anda uuringute raha esmatasandile juurde, siis see hoiaks kokku ka kallist eriarstiabi. Ning kui saaks uued moodsad ruumid esmatasandi tervisekeskustesse, siis see hoiaks ka noori Eestis. Praegu on 45 protsenti perearstidest 51-61-aastased. Seega see teema on oluline tervishoiuküsimus,» lisas ta.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)