Tartu ülikooli kliinikumi reumatoloogi Mart Kulli sõnul on podagra ravi põhiprobleem patsientide ravisoostumus, kuna see on haigus, mis enamiku ajast ei põhjusta valu, mistõttu kiputakse ravi katkestama.
Reumatoloog: podagra ravi peaks olema pidev
Kusihappe sisaldust vähendav ravi on Kulli sõnul üldiselt efektiivne, vahendab ajakirja Perearst intervjuud meditsiiiniuudiste portaal med24.ee.
«Tähtsam on aga, kuidas ravida nõnda, et see pikas perspektiivis oleks tõhus. Kõige rohkem segab patsientide kehv ravisoostumus. Kuna podagra on haigus, mis 99 protsenti ajast ei põhjusta valu, siis see ravisoostumust vähendabki. Harvad pole juhud, mil patsient võtab ravimit ainult siis, kui varvas on punane ja paistes.»
Kull märkis, et kusihapet vähendavate ravimite võtmisega alustamine võib esialgu vallandada podagra ägenemise. Kui patsient ei ole sellest teadlik, siis võib ta arvata, et arst kirjutas ravimi, mis pani liigesed valutama, ja jätab selle üldse ära.
«Podagra ravi põhiprobleemiks ongi patsientide kadumine – üks aasta pärast ravi alustamist võtab korrektselt ravimit veel ainult kolmandik mehi,» lisas Kulll.
***
Luukas.ee kirjutab, et podagra on organismi ainevahetuse häirega seotud äge liigesepõletik. Haigestumine podagrasse toimub tavaliselt 40 – 50 aasta vanuselt. Mehed haigestuvad 2 – 7 korda sagedamini kui naised.
Podagra tekib siis, kui kusihapet koguneb verre niipalju, et see hakkab välja sadestuma nõelakujuliste kristallidena inimese kudedesse, näiteks liigeseõõnde, tekitades ägeda liigesepõletiku ehk podagra hoo.
Enamikul juhtudel on kusihappe ülemäärase tõusu põhjuseks pärilik ainevahetuse häire – ühe organismi ainevahetuses olulise ensüümi ehk keemilist protsessi mõjutava valgu defekt.
Podagra hoog avaldub ägedas liigesepõletikus. See haarab tavaliselt üht või mitut liigest. Meestel on esimese haigushoo puhul tavaliselt haaratud suure varba põhiliiges.