Soome tööle – aga ravikindlustus?

Foto: SCANPIX

Haigekassa Harju osakonna jurist Teele Mikk kirjutab, et välismaale tööle minnes tuleb selgeks teha, kas tegemist on töölähetuses viibimise või lähetatud töötamisega, millel on juriidiline vahe. Vastasel juhul võib välisriigis arstiabi kasutades tekkida kohustus Eesti haigekassale raha tagasi maksta. 

Keskmiselt iga kümnes tööealine eestlane saab oma sissetuleku Soomest ning umbes 30 protsenti neist maksab oma sotsiaalkindlustusmaksud Eestisse ehk nende puhul on tegemist Eesti ettevõttest töölähetusse saadetud töötajatega. 

Sageli on tööandjal ning töötajal raske aru saada, millise riigi õiguskorrast tuleb siis teises riigis tööd tehes lähtuda – kas selleks on Eesti õigus või mitte ja kas Eesti õigus annab alati kõigis küsimustes lahenduse, kui töötamise kohaks on näiteks Soome.

Veelgi keerulisemaks ajab asja see, kui räägitakse keeleliselt väga sarnastest mõistetest nagu töölähetus ja lähetatud töötaja. Eesti õiguses kasutatakse töölepingu seadusest tulenevat mõistet «töölähetuses viibiv töötaja» ning Euroopa Liidu õiguses kasutatakse «lähetatud töötajat», mis tuleneb Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivist nr 96/71/EÜ.    

Probleemseid juhtumeid seoses ravikindlustusega on päris palju ning sellest tulenevalt esitab haigekassa igal aastal võõrsil arstiabi vajanud inimestele, kellel puudus selle saamiseks õigus, tasumiseks kümneid raviarveid, kuna kahjustada on saanud teiste ravikindlustusega kindlustatud isikute huvid ning solidaarselt kogutavat raviraha on kasutatud ebaotstarbekalt. Nii mõnelgi puhul tuleb haigekassal raha kättesaamiseks võtta ette ka kohtutee.   

Kas töölähetuses viibiv töötaja või lähetatud töötaja?

Selleks, et ei tekiks probleeme ravikindlustusega ning et vältida hilisemat haigekassa nõuet, peaksid töötaja ning tööandja esmalt selgeks tegema, kas töötaja puhul on tegemist töölähetuses viibiva töötajaga Eesti vabariigi töölepingu seaduse mõistes või hoopis lähetatud töötamisega Euroopa Liidu direktiivi mõistes. 

Töölepingu seaduse kohaselt on töölähetuses viibiva töötajaga tegemist siis, kui töötaja on saadetud tööle väljapoole töölepingus ette nähtud kohta (antud juhul väljapoole Eestit), kuid siinse tööandja kehtestatud tingimustel ning kui ei ole muud kokkulepet, siis mitte kauemaks kui 30 päevaks. 

Euroopa Liidu direktiivi järgi on lähetatud töötaja inimene, kes osutab teenust teises riigis, kasutajaettevõtja järelevalve ja juhendamise all ning talle kohanduvad ka selle riigi nõuded (ehk n-ö renditöötajad). 

Seega eristab lähetatud töötajat töölähetuses viibivast töötajast see, et töölähetuses viibivale töötajale on ülesanded Eestist kaasa antud, teda juhendab ja töö üle järelevalvet peab Eesti ettevõte ning ka tema sotsiaalmaksud tasutakse Eestisse, kuid lähetatud töötajal Euroopa direktiivi järgi on sihtriigis konkreetne vastuvõtja, kes korraldab seal tema tööd ja töökeskkonda ning maksud makstakse samuti riiki, kuhu töötaja on lähetatud.

Töölähetuses viibiva töötaja lähetuse vormistamine

Kui Eestist lähetatud töötaja asub Soome tööle, tema tööandja jääb Eestisse ja tema sotsiaalmaks tasutakse samuti siia, siis peab tööandja töötaja töölähetuse eelnevalt registreerima sotsiaalkindlustusametis (lisainformatsiooni saab sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt). Sotsiaalkindlustusamet vormistab vastavalt Euroopa nõukogu kehtestatud reeglitele lähetuse ja väljastab töötaja kohta vormikohase tõendi A1. 

Seejärel tuleb esitada Eesti haigekassale avaldus vormikohase tõendi E106 saamiseks, mis annab inimesele õiguse registreerida end lähetusriigi ravikindlustussüsteemi. Inimese kindlustajariik on sel juhul ikka lähetajariik ehk kui keegi lähetatakse Eestist Soome tööle, siis jääb selle isiku kindlustajariigiks Eesti, kuna isiku tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks jääb laekuma Eestisse. 

Töölähetuses viibival töötajal on õigus saada raviteenust Soomes vastavalt sealsetele õigusaktidele ning isik saab lähetusriigis vajaminevat arstiabi samadel tingimustel sealsete kindlustatutega, kuid tema ravikulud korvab hiljem Soomele Eesti. 

Lühiajaliste lähetuse puhul vormi E106 ei väljastata ning sellisel juhul peaks töölähetuses viibiv töötaja tellima Euroopa ravikindlustuskaardi, millega saab töökohariigis vajaminevat arstiabi nagu sealne kindlustatu ning maksta tuleb vaid omaosalustasu. Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda väga lihtsalt riigiportaali www.eesti.ee kaudu.