Kurb statistika: õnnetused röövivad Eestis liiga palju inimelusid

Paljude õnnetuste ja surmade põhjuseks on alkohol. Foto on illustratiivne.

FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Eestis hukkub vigastuste tõttu poole rohkem inimesi kui Euroopas ja suur osa õnnetustest on seotud alkoholiga.

Eesti on kõrge vigastussuremusega riik – 2013. aastal oli 958 vigastussurma, see on ligikaudu kaks korda kõrgem Euroopa keskmisest, teatas riigikantselei. «Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti ligikaudu 490 inimese elu aastas,» ütles Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse. Kui suremus oleks ühe madalaima näitajaga riigi Hollandi tasemel, sureks Eestis aastas vigastuse tõttu ligi 600 inimest vähem.

2013. aastal sai arstiabi vigastuse tõttu 147 790 inimest ning haigekassal  kulus nende ravile oli 31,8 miljonit eurot. 

Suur osa vigastussurmadest on seotud alkoholi liigtarbimisega. «Alkoholitarbimise langusega kaasneb ka vigastushaigestumuse ja vigastussurmade vähenemine,» ütles Jesse.

Riigikantselei esitas täna valitsuskabineti nõupidamisele vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimiseks moodustatud rakkerühma töö tulemused.

«Vigastussurmade ennetuse lähtekohaks on see, et iga vigastussurm on ennetatav,» ütles rakkerühma tööd juhtinud Jesse.

Rakkerühma töö käigus selgus, et kuigi erinevates strateegilistes dokumentides ja tegevuskavades on seatud vigastusliigiti eesmärke ja viiakse läbi ennetustegevusi, ei ole kõik vigastusliigid eesmärkide ja ennetustegevustega kaetud.

Näiteks vigastussurmade sageduselt kolmas surmapõhjus on kukkumine 107 surmaga 2013. aastal. Kukkumistega seotud ravi on ka ülekaalukalt suurima kogukuluga (ca 16 miljonit eurot aastas).

Samas puudub süsteemne kukkumiste ennetus ja määratlemata on ennetuse eest vastutav ametkond. Samamoodi ei olnud selget vastutajat enesetappude valdkonnas, mida 2013. aastal oli kokku 209. Kõige rohkem hukkub inimesi mürgituste tagajärjel – 2013. aastal 219 inimest.

«Ennetustegevus Eestis on seni olnud küllaltki universaalne, püüdes kõnetada ja tõsta teadlikkust kogu elanikkonnas,» tõdes Jesse ja lisas, et kogu elanikkonnale suunatud tegevustele on vaja kavandada ka kitsamatele sihtrühmadele suunatud sõnumeid ja ennetustegevusi.

Tagasi üles