Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus kirjutab Kliinikumi Lehes, et vähk on inimkonnale teada rohkem kui 3000 aastat ja ikka koputavad inimesed, kellele see raske haigus on osaks saanud, meedikute uksele, oodates vähist tervekssaamist.
«Paraku on vähki haigestumine maailmas tõusuteel. Nii haigestus 2012. aastal maailmas 14 miljonit inimest, 8,2 miljonit neist kaotas elu selle raske haiguse tõttu. Tulevikuprognoos ei ole kuigi optimistlik – 2025. aastaks prognoositakse 19,3 miljonit uut haiget ning 11,4 miljonit vähist tingitud surma. Enne 75. eluaastat haigestub vähki üks kolmest mehest ja üks neljast naisest.»
Everaus selgitab, et viis, kuidas vähki aastakümneid on ravitud, nn kemoterapeutiliste kokteilidega, on efektiivne vaid teatud piirini ja mitte kõikidel haigetel.
«Me ei tunne piisavalt geneetilisi mutatsioone, mis viivad vähi tekkele. Tänaseks on teada 200–300 käikulülitavat onkogeeni (driver oncogenes) – need on geneetilised muutused, mis indutseerivad valke ja need omakorda juhivad kasvaja kasvu. Kui neid valke kahjustada, võiks takistada vähirakkude paljunemist. See oleks üks võimalus raviks. Uurimise teeb raskeks asjaolu, et kirjeldatud onkogeenide muutused on nn funktsiooni kaotavad, geenid või proteiinid ei suuda kontrollida vähirakkude kasvamist või paljunemist.»
Üks asi on tema sõnul luua ravim, mis blokeerib valgu, hoopis raskem aga leiutada meetod, mis kompenseeriks kasvajat allasuruva geeni kadu.