/nginx/o/2015/01/09/3665669t1hf940.jpg)
Aasta esimesel nädalal kinnitati 30 norwalk- ja rotaviirusesse haigestumist, see on terviseameti teatel suur number, sest arstide poole pöördutakse üksnes raskematel juhtudel.
Käes on nakkavate kõhuviiruste tippaeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nii mõnigi pere on pühadeaegsest liigse söömise tagajärgedest vabanenud küll kiiresti, kuid see-eest väga kurnavat norwalk- või rotaviirust läbi põdedes,» teatab terviseamet oma Facebooki lehel.
Ameti andmetel registreerisid arstid aasta esimesel nädalal 30 noro- ja rotaviirustesse haigestumist. Arstide poole pöördutakse aga üksnes raskematel juhtudel, sest enamik inimesi kannatavad kodus päeva või paar ning jätkavad siis juba tasapisi taastudes oma tavaelu.
Väljaanne Kuulutaja kirjutab, et kõhuviirustesse haigestumine on sagenenud just viimastel kuudel. Kõhuviirused, mille sümptomiteks on oksendamine, palavik, kõhulahtisus ja -valu, kimbutavad olenemata vanusest kõiki inimesi.
Tallinna Lastehaigla vastuvõtuosakonna juhataja Helke Nurm selgitab, et gastroenteriit ehk lühidalt ja maakeeli kõhugripp, on mao-sooletrakti äge haigus, mis väljendub äkki tekkinud sagedas oksendamises, kõhulahtisuses, palavikus, kõhuvaludes. Kaasub isutus, loidus, vähene urineerimine – olenevalt sümptomite raskusastmest. Kõhugripi tekitajaid on erinevaid: rota-, astro-, norwalki- ja adenoviirus.
Rotaviirus on neist kõige tüüpilisem ja enam esinev, see põhjustab sageda oksendamise, kõhulahtisuse, palaviku ning sõltuvalt sümptomite raskusastmest ka eristaadiumis vedelikupuuduse. Adenoviirus kulgeb kõhulahtisusena enamasti kergemalt ja on rohkem hingamisteede infektsioon, põhjustades tugeva nohu, rögase köha, mädase silmapõletiku ja palaviku. Mõnikord võib sellega kaasneda ka kõhulahtisus ja oksendamine. Norwalki viirus on pigem oksendamishaigus, ilma või vähese kõhulahtisuse ja/või palavikuga.
Nurmi sõnul saab ennast kõhuviiruste eest kaitsta kätepesuga, nimelt vähendab seebiga kätepesu haigestumist isegi enam kui kolmandiku võrra. Apteekides on olemas ka käte desinfitseerivad vahendid.
Ravimeid nendele viirustele ei ole. Haiguste ravi on sümptomaatiline, st palaviku puhul tuleb anda palavikualandajat. Antibiootikumid kõhuviirustele ei mõju.
Loe lähemalt siit.