/nginx/o/2015/01/12/3672723t1hf443.jpg)
Tartu ülikooli kliinikumi lastefond toetab Lääne-Virumaal Vinni perekodus kasvavate laste teraapiavõimalusi, aidates tasuda nõustamis- ja logopeediteenuse eest.
Paranevad Vinni perekodu laste teraapiavõimalused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastefondi toel nõustab alates jaanuarist Vinni perekodu lapsi ja töötajaid eripedagoog ja logopeed Pille Kriisa, kes omab pikaajalist kogemust olles varasemalt töötanud Tudulinna asenduskodu lastega.
«Kui lapsed perekodusse tuuakse, hakkavad bioloogilised vanemad neid külastama. Kahjuks jäävad need külaskäigud aga ajapikku aina harvemaks ning see tekitab lastes segadust ja kurbust, millega ei osata kuidagi toime tulla,» räägib perekodu juhataja Urve Saar, miks terapeutiline abi siis oluline on.
Vinni perekodu on asenduskoduks 40 lapsele vanuses 1,5 – 18 aastat. Kohtade olemasolul liitub peredega igal aastal uusi hoolealuseid, kes on emotsionaalselt ja sotsiaalselt väga ebastabiilsed ning hingeliselt traumeeritud. Urve Saare sõnul tekitab uus ja harjumatu olukord lastes vastakaid tundeid, mis väljenduvad sageli jonnaka, rahutu ja vägivaldse käitumisena.
Seniajani on Vinni perekodu laste jaoks kõige lähem võimalus saada psühholoogilist nõustamist olnud 11 km kaugusel Rakveres asuvast Rajaleidja keskusest. «See aga ei ole piisavalt reaktiivne ega sihtgrupipõhine lahendus, sest teenust pakutakse valdavalt haridusasutuste kaudu ning üldjuhul ei ole sealsetel spetsialistidel kogemusi asenduskodude lastega,» nendib Saar.
Lähipiirkonnas on perekodu lastega seni käidud veel ka täiskasvanutega tegelevate spetsialistide vastuvõtul, kel aga puudub samuti kogemus väga väikeste ning asenduskodus elavate lastega. Seetõttu on mõnede perekodu lastega külastatud kogemustega spetsialiste Tartus ja Tallinnas, kuid nii kaugele sõitmine on laste jaoks väga kurnav, mistõttu jääb spetsialisti juures käigu asemel tihtipeale meelde vaid pikk sõit.
«On väga oluline, et spetsialist, kes asenduskodu lastega töötab ja kasvatajaid nõustab, omab kogemust hingeliselt traumeeritud lastega ning on juba teadlik asenduskodulaste eripäradest,» rõhutab Saar. Seetõttu peetakse vajalikuks regulaarseid ja eesmärgipäraseid nõustaja visiite perekodusse.
Nende võimaldamiseks pöördutigi abipalvega lastefondi poole, kes oma tänavuse põhikampaania «Katkised hinged» raames keskendubki asenduskodu laste terapeutilise abi toetamisele.