Millisena näeb meditsiini tulevikku ravimitööstus?

Kemal Malik. Foto: Bayer

Saksa innovatsiooniuhkuse Bayer AG-i juhatuse liige Kemal Malik rääkis Postimehe Kölnis käigul sellest, kuidas patsiente tulevikus ravitakse.

Milliseks kujuneb tulevikus inimeste ravimitarbimine – kas meil tuleb tegelda rohkem haiguste ravimisega või saame me varasemast rohkem ka haigusi ennetavaid ravimeid kasutada?

Ma arvan, et tulevikus kasutatakse medikamente mõlemal eesmärgil ehk kombineeritult. Tegelikult tehakse seda juba praegu. Kui vaadata Bayeri üht viimase aja olulisimat ravimit rivaroksabaani, siis paljuski on sel haigust ennetav toime – ravim töötab ennetades trombi ehk veresoone blokeerumist, mis omakorda hoiab ära insuldiriski. Samas kasutatakse rivaroksabaani ka süveveenitromboosi (tromb süvaveenides) või kopsuarteri trombemboolia (tromb kopsuversoontes) raviks, et aidata organismil lõhustada juba sinna tekkinud tromb ning pikemaajaliselt vältida uute trombide teket.

Nagu kõigil ravimitel, esineb ka sellel kõrvalmõjusid ja sobivus konkreetsele patisendile jääb arsti otsustada.

Tulevikuravimid on küllap efektiivsemad aga ka tugevatoimelisemad. Kõrvalmõjude elimineerimiseks kasutatakse seetõttu lisaravimeid. Nii et kombineeritus muutub raviprotsessis aina levinumaks praktikaks.

Mida enam lääneühiskond terviseteadlikuks ja tervisele orienteerituks muutub, seda enam tekib tulevikus turule tõenäoliselt haigusi ennetavaid ravimeid, aga ära ei kao ka raviks mõeldud medikamendid. Kuid suund on ennetavatel ravimitel ja see on aja möödudes aina süvenev trend.

Tõenäoliselt kõige tuntum ja maailmas üks enim kasutatud ravim aspiriin poleks ilma Bayerita ilmavalgust näinud. Millist uut infot olete värskematest uuringutest selle ravimi mõjude kohta teada saanud?

Me ei rakenda aspiriini ühelgi näidustusel, milleks seda seni kasutatud pole. Ehk et tegemist on jätkuvalt valuvaigistiga, millel on palavikku alandav ning põletikuvastane toime. Samas, tõsi, meil on käimas töö selle kallal, et leida tõestust kas aspiriini võiks kasutada ka jämesoolevähi ennetusravis. Senised uuringud on näidanud, et sel ravimil võib olla ennetav mõju. 1899. aastal sünteesitud ravimi kohta peidab see endas küllap veel palju saladusi ja võib öelda, et see on tõepoolest ekstraordinaarne avastus. Kui kogu Bayeri tervishoiu sektori käibe suurus on 20 miljardit eurot. Ainuüksi aspiriini müügilt teenisime mullu 1 miljardi aastas, mis moodustab 5 protsenti ettevõtte tervishoiu sektori käibest.

Millised on praeguse aja kõige põnevamad katsetused või püüdlused meditsiinil nutimaailma sisenemiseks?

Kanadas töötatakse hetkel välja mobiilirakendust, mis lubab arstil vajutada oma tervise äpil nupule, mis saadab kogu vajaliku informatsiooni ravimi kasutamise kohta patsiendi nutiseadmesse. Natuke eksperimentaalsematest nutileiutistest võiks välja tuua Berliinis baseeruva idufirma töö, kes arendab rakendust, mis võimaldab mobiiltelefoniga diagnoosida kodade virvendusarütmiat. Telefon asetatakse randmele ja rakendus teeb kindlaks, kas patsiendil võib südamerütmihäire esineda või mitte. Praegu peab selle haiguse diagnoosimiseks läbi viima eelnevalt 12 lülitusega elektrogardiogrammi. Kodade virvendusarütmia on seisund, mis põhjustab trombi ning võib viia insuldini. Kui see rakendus osutub edukaks, annab see inimestele võimaluse oma probleemile varem jälile jõuda.

Meditsiinilisi mobiilirakendusi on tohutul hulgal, kuid need, kes tõesti vajaksid lihtsustatud ligipääsu oma tervise jälgimiseks, ei ole nn nutipõlvkonna kasvandikud. Mida pakute lahenduseks?

Uute toodete väljaarendamisel on minu meelest kõige olulisem hoida meeles, kes on keskmine patsient. Keskmine patsient ei ole kindlasti nagu mina – pisut paranoiaga vaevatud, kes igal vabal hetkel oma pulsikella kiikab ning päevas korra jooksmas käib. Keskmine patsient on nagu minu isa, kes on 88-aastane. Kellel on südamepuudulikkus, kes ei kasuta telefoni, rääkimata nutitelefonist ning kel pole asjagi mingite rakenduste allalaadimisel. See on see, mida terviseäppe arendavad idufirmad arvesse võtma peaksid. Enamus patsientidest üle maailma on vanurid. Lahendusi on siin raske pakkuda, kuid oluline on silmas pidada patsienti ennekõike.

Kas Bayeri ravimimüügi tulemuste põhjal saab teha üldistusi selle kohta, kuidas haiguste levik maailmas piirkonniti erineb?

Erinevatel haigustel on eriregioonides ka isemoodi esinemisprotsendid. Sellest tulenevalt on eririikides ka spetsiifilised vajadused kindlate ravimite järgi. Kindlasti on suurim erinevus arengumaade ja lääne arenenud ühiskonna vahel. Erinevustest hoolimata on ülemaailmne trend ja maailma üks olulisimad probleeme jätkuvalt südame- ja veresoonkonnahaigused ning vähkkasvajad. Seda saame öelda oma ravimimüüginumbrite põhjal üldistatult. Üsna kindel on aga see, et need pole vaid läänemaailma probleemid. Seega kõige levinumate haiguste esinemises globaalses pildis väga suuri erinevusi pole ega ole oodata ka tulevikuks.

Postimees viibis Kölnis seoses Bayer AG innovatsioonikonverentsiga. Reisikulu tasus Bayer.