Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Haigusteoht sunnib doonoriverd põhjalikult uurima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse kvaliteedikontrolli osakonna peaspetsialist Aili Kallastu näitab doonoriverd analüüsivaid seadmeid.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse kvaliteedikontrolli osakonna peaspetsialist Aili Kallastu näitab doonoriverd analüüsivaid seadmeid. Foto: Mihkel Maripuu

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) verekeskuse laboris Tallinnas Ädala tänaval töötavad masinad täies hoos. Varahommikul laborisse saabunud eelmise päeva vereproovid peavad olema analüüsitud kella kaheks päeval. Võimalus, et verest mõni haigustekitaja leitakse, on väike, kuid mitte olematu.

Doonorivere kvaliteedikontroll on küll karm, kuid haiguse «aknaperioodi» tõttu lasub suur vastutus ka doonoril. «Aknaperiood» on vahemik, mille jooksul on nakkustekitajad küll organismis olemas, kuid ei ole ühegi analüüsiga tuvastatavad.

Aili Kallastu toonitab, et seetõttu on väga oluline doonori teadlikkus oma tervislikust seisundist, tema ausus arstiga vestlemisel ja soov mitte teise inimese tervist ohtu seada. «Kui inimesel on kahtlus oma tervise suhtes, ei tohiks end tulla testima verekeskusesse, vaid peaks pöörduma perearsti poole,» rõhutab ta.

Tagasi üles