Kemikaal, mis kaotab seksiisu ja hävitab mehelikkuse

FOTO: SCANPIX

Terviseuudiste portaal Newsmaxhealth.com avaldas loo, milles kirjeldatakse tarbijaid igal sammul saatva ohtliku kemikaali mõjudest meie võimele anda järglasi.

Kui libiido on vabalanguses, võib põhjus peituda modernses elus. Täpsemini ftalaatides, mida kasutatakse plastiku valmistamisel. Ftalaadid on kemikaalid, millega muudetakse plastikud painduvamaks, läbipaistvaks või vastupidavamaks. Neid kemikaale leidub igapäevaselt kasutatavates esemetes - plastikpudelites, linoleumis, liimides, auto armatuurlauas ning ka hügieenitarvetest seepides, šampoonides ja juuksespreides. Selline mürgine «uue auto» lõhn viitab ftalaatide aurustumisele.

Ftalaatidel on täheldatud negatiivseid mõjusid sisenõrenäärmete toimemehhanismidele, aga ka hormonaalsüsteemile. Sel teemal on tõstatatud üsna tõsised turvalisusküsimused inimese tervisele. Näiteks Ameerika keskkonnakaitse agentuur klassifitseerib teatud tüüpi ftalaate, mida nimetatakse DEPHideks, kui potentsiaalselt kantserogeenseteks aineteks. USA toksikoloogia programm on ohtlike ainete hulka nimetanud ka ühendi nimetusega DIP, mis on samuti kantserogeenne. Viimastes uuringutes on neil ainetel täheldatud lisaks nimetatud ohule ka negatiivseid mõjusid paljunemisvõimele ja üldisemalt suguelule.

Rochesteri meditsiinikooli värskest uuringust, kus mõõdeti ftalaatide taset lapseootel naiste uriinis, tuli välja üsnagi üllatav leid. Nimelt naised, kelle uriinis oli kemikaali tase kõrgem, leidsid, et raseduseelsel ajal oli neil praktiliselt olematu huvi seksi vastu. Ekspertide hinnangul seisneb põhjus selles, et ftalaadid häirivad suguhormoonide östrogeeni ja testosterooni normaalset talitusvõimet.

Ftalaate on seostatud ka meeste madalamaks jääva testosterooni tasemega, spermakoguste vähenemisega ning spermatosoidide nn ujudeusega. Hirmutav on aga leid, mille kohaselt saadavad ftalaadid signaale, mis põhjustavad munandirakkude hääbumist.

Ftalaadid võivad kõige enam kahju teha aga veel sündimata poisslastele. Rasedad naised, kel on kokkupuude ftalaatidega igapäevases töös, võivad sünnitada kolm korda suurema tõenäosusega  hüpospaadiaga poja. Tegemist on sünnidefektiga, mis avaldub kusiti altlahtisusega. Sellise defekti puhul ei asu kusiti ava peenise otsas vaid selle ees- või tagapinnal ning sageli kaasub ka munandite laskumatus või kubemesong. Ftalaatidel näib olevat ka mõju poiste naiselikumale käitumisele. Sajad laborirottidel läbiviidud uuringud, kus tiined loomad said kokkupuute ftalaatidega, näitasid, et meessoost järeltulijad sündisid mitmete paljunemisorganeid puudutavate sünnidefektidega.

Ftalaate on seostatud ka menopausieelses rinnavähis. Naistel, kes töötavad autotööstuses või konservitehases – mõlemates kasutatakse ftalaate – on kuni viis korda suurem oht haigestuda rinnavähki. Taiwani uuringu kohaselt ilmnes ftalaatidega kokkupuutunud emade tütardel enneaegset rindade arenemist.

Ftalaate on seostatud ka astmaga ja laste käitumuslike probleemidega, närvisüsteemi alaarengutega vastsündinutel. 2007. aastal läbi viidud uuringu kohaselt põhjustavad ftalaadid ka ülekaalulisust ja insuliini resistentsust meeste seas ning 2013. aasta uuring näitas ka lastel, kel oli kemikaaliga kokkupuude, insuliini resistentsust.

Et vähendada ftalaatidega kokkupuudet oma igapäeva elus, loe, mida sisaldavad poest ostetud tooted ning väldi DBP, DEP, DEHP, BzBP ja DMP-d sisaldavaid tooteid. Väldi lõhnaineid, sest nende koostises ei pruugi olla mainitud ftalaate, kuid selliste toodete toorainetes on need kemikaalid siiski sees. Osta vähem plastikut. Osta vähem töödeldud ja eelpakendatud toite. Ka tuubides ja konservides kasutatakse ftalaate.  

Populaarne

Tagasi üles