Postimehe lugeja tahtis teada, miks on psüühikahäirete raviks nii raske vastuvõtuaegu saada ja miks ravi nii kallis on.
Lugeja küsib: miks on psüühikahäirete ravi nii kallis?
14. jaanuar 2015, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Psüühikahäired on teema, millest ei taha ju keegi rääkida, aga mis aina levinumad (ärevus, paanikahood, depressioon jne). Probleem selles, et esiteks on väga raske saada vastuvõtuaegu ja lisaks – hinnad. Sel teemal pole üldse kirjutatud-räägitud. Vastuvõtutasu ulatub 100 euroni kord. See on meeletu summa ja ühe korraga asja ei lahenda. See tähendab ülimalt kallis. Või pole üldse seda võimalik endale lubada. Miks ei ole psüühikaprobleemide ravi haigekassa poolt hüvitatav? Vähemalt osaliseltki?» kirjutas ta.
Samuti tõi lugeja välja, et lubadused teenusepakkujate kodulehtedel on suured, aga tulemus – nii ja naa. Kuhu siis pöörduda? «Näiteks ärevushäire on ikka alles, tulemust pole ikka...»
Vastab sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste:
Kindlasti on psühhiaatri vastuvõtule võimalik saada Eesti Haigekassa makstud teenusena, mille puhul visiiditasu saab olla seaduse kohaselt maksimaalselt viis eurot. Selleks tuleb pöörduda haigekassa lepingupartneri poole. Info haigekassa lepingupartnerite ravijärjekordade kohta, sealhulgas ambulatoorse psühhiaatria teenuse saamiseks leiate https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/arsti-ja-oendusabi/ravijarjekorrad. Haigekassa andmetel on ooteajad psühhiaatri vastuvõtule sõltuvalt teenuseosutajast 1 kuni 75 päeva.
Teie kirjeldatud hinnaga teenust pakuvad erapraksised või haigekassa lepingupartnerid järjekorravälise ehk n-ö tasulise teenusena, mis on lubatud.
Ravi tulemuslikkus sõltub diagnoosist, isiku eripärast ja kaasnevatest diagnoosidest. Ka sama diagnoosi ja ravi korral ei pruugi tulemus olla sama. Arst ei saa ravi tulemust kunagi ette garanteerida ning seadus eeltoodud põhjustel keelab tal lubada paranemist või tervistumist.
Kui patsient soovib saada teise arsti arvamust diagnoosi ja ravi suhtes, on tal selleks ravikindlustuse olemasolu korral õigus ning võimalus seda saada haigekassa kulul. Kui patsient on rahulolematu tervishoiuteenusega, on tal õigus pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole ja saada tasuta eksperthinnang, kas antud juhul arst järgis kehtivaid ravijuhendeid ja head ravitava.