Elektroülitundlik Eesti mees magab fooliumisse mähitud telgis

Foto: Kuvatõmmis

Kanal 2 uudismagasiin «Radar» tegi juttu kahe mehega, kes kannatavad oma sõnul elektroülitundlikkuse all, mis inimkeeli tähendab, et teatud tehnika mõjub nende tervisele halvasti.

«Radar» uuris ekspertide abiga, kas selline elektromagnetilisest kiirgusest tingitud sündroom ka reaalselt eksisteerib.

André Švedovski sõnul ei saa ta viibida tugevates elektromagnetväljades, mida põhjustavad wifi-võrgud – kaubanduskeskustes, kortermajades, mobiilimastide läheduses. «Sõltub sellest, kaua selles väljas olla. Võib-olla pool tunnikest peab vastu. Tund-kaks hakkab juba tervisele,» räägib Švedovski.

«Tunnen, kuidas see hakkab närvisüsteemile. Tekib nahakihelus, -kipitust, kõhuvalu, hingamisraskused tekivad, silmade kipitus.

Rahulikuma ööune tagamiseks peab André kasutama fooliumisse mähitud telki.

Samasuguse ülitundlikkuse all kannatab Pärnumaal, Tõstamaal elav Raivo Varik, kes sai aimu oma haiguslikust seisundist pärast seda, kui nende maja kõrvale paigaldati kaugloetav elektriarvesti.

Esialgu tundis Raivo, et tema uni polnud enam sama sügav. «Ärkasin mõne tunni möödudes pärast uinumist üles, jäin uuesti magama ja nii mitu korda öö jooksul,» rääkis Raivo.

See jätkus ka teisel, kolmandal ja neljandal ööl, misjärel hakkas mees uurima, millega võib tegemist olla.

«Kõigepealt hakkab pea valutama ja silmad. Nagu keegi pigistaks silmamune. Pikapeale võib kõrv vilistama hakata. Siis läheb süda pahaks. Terve keha oleks nagu solaariumis. Nagu oleks päikese käes – see ei ole põletav tunne, aga väga vastik. Torgib. Oled väsinud ja tujutu,» selgitas Raivo Varik, mida tähendab tema jaoks elektroimpulsse saatvate seadmete läheduses viibimine.

Raivo väidetega, et kaugloetav arvesti on muutnud tema kodu magnetväljaks, ei nõustu Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi.

«Öelda, et seal on mingi eriline kiirgus võrreldes muudest elektriseadmetest tulevate emissioonidega, ei päde lihtsalt,» ütles Rahi.

Terviseameti peaspetsialisti Margus Mihkelsoo sõnul ei saa tõsiselt võtta end elektroallergikuteks nimetavate inimeste kaebusi, kuna selline nähtus teaduslikult välistatud. «On tehtud pimekatsed, kus lülitatakse teises toas generaator sisse ja välja, aga need inimesed, kes nimetavad end elektritundlikuteks, ei olnud suutelised ütlema, mis hetkel sisse- ja väljalülitamised toimusid,» selgitas Mihkelsoo oma veendumust.

Keskkonnatervise ja -ohutuse instituudi vanemteadur Reet Priiman usub aga, et elektroülitundlikkus on tõenäoline ja võimalik. «Irvitada või naerda nende üle ei ole ilus,» leiab ta.

Esialgsete Priiman juhtimisel läbiviidud katsetulemuste põhjal võib öelda, et ka nõrgad magnetväljad võivad tekitada inimestele, kel isegi elektroülitundlikkust pole, stressitekitavalt.

«Mõnedele inimestele võib see aga vastupidiselt hästi mõjuda ja stimuleerida nende südametööd,» tõi Priiman näiteks.