Ohtrad kukkumised sunnivad haiglaid tööd ümber korraldama

Libedusest tingitud kukkumiste ja liiklusavariide tõttu on erakorralise meditsiiniabi otsijate arv traumapunktides üle Eesti viimastel päevadel kuni mitmekümne inimese võrra suurenenud, mistõttu peavad ka haiglad oma tööd ümber korraldama.

Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeedi Vladimir Ruznaki sõnul pöördus täna hommikul kella kaheksast kuni üheteistkümneni 65-70 protsenti inimestest erakorralist abi saama just sellel põhjusel.

Kõige sagedasemad kukkumistega seotud traumad Tallinna kesklinnas olid randme-, hüppeliigese- ja puusatraumad. Ooteaeg oli täna hommikul kuni pool tundi, kuid lõuna ajal võib see rohkem aega võtta. Kui tavapäraselt tuleb EMO-sse kuskil 10-15 protsenti inimestest kiirabiga, siis libedustest tingitud kukkumiste puhul see arv Ruznaki sõnul mõnevõrra kasvab.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) sõnul on eile hommikust täna hommikuni pöördunud EMO-sse 239 patsienti. Erinevate traumadega pöördujaid oli 76, neist pooltel oli pöördumise põhjuseks libeduse tõttu kukkumine.

«Täna hommiku on kella seitsmest kaheteistkümneni on traumadega pöördutud juba 30 korral, nendest üle pooltel oli vigastuste põhjuseks libeduse tõttu kukkumine,» rääkis PERH-i erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novak.

Abivajajate rohkuse tõttu on ooteajad EMOs muutunud pikaks, seetõttu palub Novak kõigil EMO-sse pöördujail arvestada suurema ajakuluga, sest enne diagnoosimist ning ravi määramist on vajalik teha ka uuringud ja analüüsid, mille tegemiseks ja analüüsimiseks kulub samuti aeg.

«Ooteaeg arstini on kella 11.00 seisuga kolm tundi, millele lisandub uuringutele ja protseduuridele kuluv aeg kuskil 2–3 tundi,» lisas Novak.

Ka teistes suuremates linnades on traumapunktides töötajatel viimastel päevadel käed-jalad tööd täis. «Libedad tänavad toovad meie arstidele tööd juurde, nii ka eile, mil pöördujaid oli 85,» märkis Tartu ülikooli kliinikumi pressiesindaja Kristi Tael. Tavapäraselt otsib haiglast erakorralist meditsiiniabi 60–65 inimest.

Sagedasemad traumad, mis nende poole pöördunud inimestel kukkumise tagajärjel tekkisid, olid randmepiirkonna murd, roietemurd, hüppeliigese piirkonna nihestused, küünarliigese nihestus. «Kolm patsienti, kes olid libedal kukkunud, vajavad haiglaravi,» lisas Tael.

Muuhulgas sõnas kliinikumi pressiesindaja, et mitte kõik patsiendid ei olnud tänavail libastunud, oli ka sporditraumasid, olmetraumasid, kuid libeduse tõttu kukkunute osakaal oli suur, moodustades ligi kahe kolmandiku traumadest.

Hommikuse seisuga oli olukord traumapunktis rahulik, ilma ootejärjekorrata. «Eile, mil pöördujaid oli tavapärasest rohkem, korraldasime tööd osakonnasiseselt ajutiselt ümber, et ooteaega traumapunktis lühendada,» lisas kliinikumi pressiesindaja.

«Libedad ilmad on kaasa toonud ka pisut sagenenud Pärnu haigla EMO-sse pöördumise, seda just seoses kukkumistega,» märkis haigla pressiesindaja Eda Amur. Aasta algusest kuni eilseni oli Pärnu haiglasse pöördunud libedusest tingitud kukkumiste tõttu kokku 44 korral.

Suurim pöördumiste arv oli Pärnus 1. jaanuaril, kui erakorralist arstiabi otsis 103 inimest ja tavapärasest paarikümne võrra suurem arv oli veel 2. ja 3. jaanuril ning 12. jaanuaril.

Tagasi üles