Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Arst: antibiootikume hakkavad tulevikus asendama probiootikumid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Stinne Loo
Copy
Teadur Tervise TAKis laborikatset läbi viimas
Teadur Tervise TAKis laborikatset läbi viimas Foto: Tervise TAK

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuses jõudsid kliiniliste uuringute faasi sugu- ja kuseteede põletiku raviks välja valitud probiootilised tüved.

Viis aastat tagasi käivitas Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (TerviseTAK) probiootikumide projekti, et uurida võimalust tulevikus antibiootikumide asemel teatud valdkondades kasutada probiootikume.

TerviseTAK’i reproduktiivse mikroökoloogia arengusuuna juht Dr. Reet Mändar usub, et probiootikumid võiksid saada antibiootikumide asendajaks teatud haigusseisundite tõrjumisel. See tähendaks organismi normaalsete mikroobikoosluste taastamist kasulike bakterite abil, mis omakorda pakub kaitset paljude infektsioonide vastu. Lisaks probiootilistele ravikapslitele plaanib TerviseTAK probiootilisi baktereid kasutada ka mitmesugustes hügieenitoodetes.  

TerviseTAKi uurimistöö oluliseks eesmärgiks on olnud uute probiootiliste bakterite preparaatide arendamine nii naiste kui meeste kuse- ja suguteede põletike raviks. Kliinilise uuringute faasi jõudmine näitab arendustöö edukust ja kinnitab projekti vajalikkust.

Eestis diagnoositakse bakteriaalne vaginoos või vaginaalne seenpõletik ehk kandidiaas aastas ligi 65 tuhandel naisel. Lisaks on kümnendik perearsti-külastustest tingitud kroonilistest või korduvatest uroinfektsioonidest. Kõikide riikides moodustavad erinevad kuse- ja suguteede põletikud hinnanguliselt 15-30% naistearsti külastustest.

Paljudel juhtudel alluvad need seisundid halvasti ravile või kipuvad korduma. Sage antimikroobsete ravimite tarvitamine on aga seotud kõrvaltoimetega ning soodustab ravimresistentsete mikroobide levikut.

Kliiniline uuring viiakse TerviseTAKis esmalt tervete vabatahtlikega, et kinnitada preparaatide ohutust. Pärast ohutuse uuringut järgneb kliiniliste katsete teine faas juba efektiivsuse määramiseks erinevate terviseprobleemidega patsientidel, mille hulka kuuluvad krooniline vaginiit või sagedased bakteriaalse vaginoosi, kandidoosi või uroinfektsiooni episoodid.

Tagasi üles