/nginx/o/2011/11/15/835212t1h4cdc.jpg)
Enam kui 300 000 neljateistkümnest eri riigist pärit inimest hõlmanud uuring näitas, et pikad tööpäevad võivad tõsta liigse alkoholitarbimise riski.
Ületundide tegijad on suurimad joodikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased leidsid, et inimesed, kes töötasid üle 48 tunni nädalas, jõid liiga palju ligi 13 protsenti suurema tõenäosusega kui need, kes töötasid kuni 48 tundi nädalas, kirjutab Web MD.
«Kuigi risk ei olnud väga kõrge, näitavad need uuringutulemused, et mõnedel inimestel võib olla kalduvus püüda ületöötamisega hakkama saada ebatervislikul moel, antud juhul tarbides liiga palju alkoholi,» ütles uuringu autor Marianna Virtanen Helsingis asuvast Soome töötervishoiu instituudist.
Riskantseks alkoholitarbimiseks peetakse enam kui 14 drinki nädalas naiste puhul ja enam kui 21 drinki nädalas meeste puhul. Sellise alkoholikoguse tarbimine võib suurendada tõsiste terviseprobleemide, nagu maksahaiguse, vähi, ajurabanduse , südamehaiguste ja vaimsete häirete riski.
Virtanen usub, et alkoholi abil püütakse leevendada ületöötamisest tingitud stressi, depressiooni, väsimust ja unehäireid. Samas märkis ta, et seda tüüpi uuring ei tõesta põhjus-tagajärg seost ehk siis võimatu on kindlalt öelda, et liigne alkoholitarbimine oli uuritud inimeste puhul tingitud just nimelt ületöötamisest.
Uuringu tarbeks kogus Virtaneni meeskond kokku enam kui 333 000 inimese andmed 14 riigist. Nad leidsid, et pikad tööpäevad suurendasid liigse alkoholitarbimise tõenäosust 11 protsenti.
Ka lisaanalüüs, mis hõlmas 18 varem avaldatud uuringut ja kokku 100 600 inimest üheksast riigist, kinnitas sarnast tendentsi.
Need, kes töötasid 49 kuni 54 tundi nädalas, olid 13 protsenti suurema tõenäosusega liigsed alkoholitarbijad. Vähemalt 55 tundi nädalas töötavate inimeste puhul oli risk 35 kuni 40 tundi nädalas töötavate inimestega võrreldes 12 protsendi võrra suurem.
Seejuures ei sõltunud riski tõus ei inimeste soost, vanusest, sotsiomajanduslikust staatusest ega elukohariigist.
Põhja-Carolina psühhiaatria professor James Garbutt märkis, et antud uuringust ei selgu, kas lisaks pikkadele tööpäevadele võib riskantse alkoholitarbimise risk sõltuda ka töö iseloomust, ent sellest hoolimata tuleb tema sõnul hoolikalt kaaluda, kas tasub panna inimesi ületunde tegema.