Riik noori arste kodumaal tööle ei sunni

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noored perearstina tööle minna ei taha ja kogenud arstid loobuvad ametist.
Noored perearstina tööle minna ei taha ja kogenud arstid loobuvad ametist. Foto: Liis Treimann / Postimees

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse kinnitusel on perearstide koolitamine olnud riigi erilise tähelepanu all, kuid kohustuslikku suunamisaja kehtestamist võimalikuks ei peeta.

Kui kriitiline on sotsiaalministri hinnangul olukord perearstide juurdekasvuga?

Personaliressursi tagamine tervishoiusüsteemi toimimiseks on riigi ülesanne. Perearstide juurdekasv on hästi toimiva esmatasandi eelduseks. Kuna esmatasand on väga oluline osa tervishoiust, siis on perearstide koolitamine eri tähelepanu all olnud juba aastaid ja on jätkuvalt. Perearstide koolitamine residentuuris on mahult kasvanud enam kõigist arstlikest erialadest. Kindlasti oli oluline tõsta ka arstide palka ennak-tempos, mis motiveerib rohkem arste Eestisse jääma. Terviseameti andmetel on viimasel perioodil välismaale tööle minemiseks tõendeid võtnud vähem arste kui enne.

 Mida kavatseb riik lähiajal teha, et perearstide põuda leevendada?

Riik suurendab tellimust arstiteaduskonda tudengite vastu võtmiseks järk-järgult kuni 200-ni aastaks 2020. Paralleelselt on kavas suurendada ka vastuvõttu residentuuri sh perearsti erialale, kuigi seal on piiravaks pigem noorte huvi spetsialiseeruda perearstiks. Käivitatud on ka projekt «Tagasi tervishoidu», et anda võimalus diplomiga arstidele ja õdedele läbi riigi toetatud täiendõppe saada tervishoiutöötajate registrisse ning edasi astuda ka residentuuri.

 Milliseid konkreetseid meetmeid ja soodustusi on kaalutud noorte meelitamiseks perearstina tööle?

Motivatsiooni tõstmiseks töötada perearsti ja eriarstina Eestis just väljaspool Tallinna ja Tartut (kus personalinappus annab tunda kõige rohkem), on neljandat aastat toimimas noorte arstide lähtetoetus (15 000 eurot igale noorele perearstile või eriarstile tööle asumisel). Riik pakub perearstidele ka tuge asendaja leidmiseks puhkuste koolituste jm põhjusel töölt  eemal viibimise ajaks. Haigekassa maksab maapiirkonna perearstidele ka nn kaugusetasu (aluseks on kaugus lähimast haiglast)

 Kui palju perearste on ministeeriumi andmetel lähemal viiel aastal vaja, et asendada pensionile jäävaid perearste?

Tervishoiutöötajate registri andmetel saab järgneval viiel aastal ~ 140 perearsti 67- aastaseks. Teadaolevalt lahkuvad perearstid tööturult erinevas vanuses, enamasti 67-aastaselt või hiljem

 Milline on ministri hinnang ettepanekule kehtestada arstidele kohustuslik tööaeg Eestis nagu oli nõukogude ajal?

Sellist plaani meil ei ole. Tööjõu vaba liikumine on Euroopa Liidus üks olulisi aluspõhimõtteid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles