/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/01/19/3691531t1hbd83.jpg)
Ravimiameti labor analüüsis möödunud aastal 252 apteegis valmistatud ravimit, millest 5,6 protsenti ei vastanud nõuetele.
Apteegis valmistatud ravimitest 5,6 protsenti ei vasta nõuetele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apteegis valmistatud ravimeid analüüsiti ravimiameti laboris mullu 252 korral, nõuetele ei vastanud 14 ravimit. 11 korral jäi kvantitatiivne sisaldus väljapoole lubatud piire, kahel korral ei vastanud nõuetele pulbrite kaalutised ning ühel korral kirjeldus. Apteeke on mittevastavustest teavitatud, et neid edaspidi vältida.
Apteegis valmistatud puhastatud vett kontrolliti 38 korral ning kahel korral ei vastanud vesi Euroopa Farmakopöa nõuetele. Apteeke on sellest teavitatud. Jätkuvalt on probleeme ka apteegis valmistatud ravimite korrektse märgistamisega. Mitmete ravimite etikettidelt puudusid hoiatused ja märgitud oli vale kõlblikkusaeg.
Müügiloaga ravimeid analüüsiti ravimiameti laboris möödunud aastal kokku 49 korral. Tõsiseid kõrvalekaldeid kvaliteedinõuetest ei täheldatud. Uuringute tulemusena ei täheldatud erinevusi erinevate tootjate ja originaal- ja geneeriliste ravimite vahel, sealhulgas kõik uuritud preparaadid vastasid nii toimaine kui ka lisandite ja laguproduktide sisalduse ning toimeaine vabanemise ja teiste teostatud testide poolest kvaliteedinõuetele. Kuuel korral leiti väiksemaid ebatäpsusi pakendi infolehes ja kolmel korral pakendi märgistuses, mille müügiloa hoidjad peavad korda tegema.
Arstide ja erialaseltside taotluste alusel sissetoodavaid müügiloata ravimeid analüüsiti mullu 20 korral ning kaks ravimit ei vastanud kvaliteedinõuetele. Analüüsitud ravimitest neli olid inhalatsioonilahused, üks suukaudne lahus, üks šampoon, kuus tabletid, ühed silmatilgad ja neli süstelahused.
Ravimiameti laboris analüüsiti lõppenud aastal ka aastal 23 toidulisandit, mis peaksid tootja väitel sisaldama ainult looduslikke koostisosi. Koostöös veterinaar- ja toiduametiga võeti erinevate maakondade apteekidest üheksa potentsi tõstva toidulisandi proovi, millest otsiti ravimite toimeaineid, mida üsna sageli lisatakse ebaseaduslikult «potentsi tõstvatesse» toidulisanditesse. Analüüsi tulemusena keelati ühe toidulisandi müük.
Lisaks analüüsiti 2014. aastal veel 10 «potentsi tõstvat» toidulisandit, mis olid ravimiametisse saadetud määratlemiseks, et teha kindlaks, kas tegu võib olla ravimiga. Neist kolm sisaldasid ravimi toimeaineid. Need toidulisandid määratleti ravimina ning neid ei lubatud turustada.
Uuriti ka kahte salenemist soodustavat toidulisandit ning kahte salendavat kohvi. Ühes toidulisandis tuvastati sibutramiin ning ühes salendavas kohvis fenoolftaleiin. Sibutramiini sisaldavate toodete kasutamisel on muuhulgas oluline risk kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete (sh infarkt ja insult) tekkeks.
Kokku analüüsiti 2014. aastal ravimiameti laboris 394 ravimit.