/nginx/o/2015/01/19/3693187t1h92db.jpg)
Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen leiab, et perearstide põud olukorras, kus paljud arstid on pensionile jäämas ning noori peale ei tule, on tingitud riigi suutmatusest oma ülesandeid täita.
Perearst süüdistab riiki saamatuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paradoksaalselt valitseb meil arstide puudus, kuid samas pole ka vabu kohti ja ei tegeleta ka planeerimisega, mis tagaks järjepidevuse, kui arstid pensionile jäävad,» rääkis Eesti perearstide seltsi juht Diana Ingerainen portaalile Med24.
Ingeraineni sõnul on perearstide selts probleemsele teemale tähelepanu juhtinud juba aastakümneid. «Lootsime, et peale arengukava kinnitamist 2009. aastal hakatakse tegutsema, kuid tegelikult pole see nii olnud. Kirjeldasime juba siis sammud, mida tuleks teha, et noortel oleks kuskile tööle minna,» sõnas ta.
Peremeditsiini eriala residentuurikohtade suurendamises Ingerainen lahendust ei näe, sest residentuurikohad ei täitu ja jäävad tühjaks. «Valitseb segadus selles osas, milliseid arste ja kui palju vajame. Ka arstide liit on selgelt välja öelnud, et meil ei ole siiani ülevaadet teenuste geograafilise jaotamise vajadusest – milliseid teenuseid kus osutada ja kui palju,» ütles Ingerainen. Tema sõnul võetakse residentuuri terapeute ja muid erialasid nii palju, et peremeditsiini residente enam ei jagu. «Riigi poolt on mugav pakkuda residentuuri lõpetajatele lihtsalt nimistut, olematute ruumide ja vastuvõtutingimusteta,» sõnas perearstide esindaja. Samas on noored arstid välja toonud, et nad ei taha minna tööle üksi, vaid ootavad toimivat võrgustikku ning kolleege. «2009. aastal kirjeldatud liikumine grupipraksistele oli õige suund, kuid siiani pole selleks midagi tehtud ja soolopraksiste arv on hoopis tõusnud,» lisas Ingerainen.