Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Stressirohke töö võib tõsta insuldiriski

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Triin Ärm
Copy
Stressis inimene võib kukkuda.
Stressis inimene võib kukkuda. Foto: Panther Media

Varasemaid teadustöid koondavast ülevaatlikust uurimusest selgus, et vastutusrikka töö tegijad saavad suurema tõenäosusega insuldi kui need, kelle töö ei ole niivõrd stressirohke.  

Pingelist tööd on varem seostatud südameataki-, mitte aga insuldiriskiga, kirjutas Fox News.

«Varasemad teadustööd, milles on proovitud leida seoseid pingelise töö ja insuldiriski vahel, on andnud erinevaid tulemusi. Mõned neist näitavad seoseid ja teised mitte,» selgitas uuringut juhtinud Eleonor I. Fransson Jönköpingi ülikoolist Rootsis.

14 varasemast Euroopa uuringust koosnevast ülevaatlikust teadustööst selgus, et stressirohke töö tegijatel oli suurem risk isheemilise insuldi põdemiseks. Isheemiline insult tekib ajuveresoone sulgumise tagajärjel, kui aju ei saa piisavalt hapnikku. Peaaju veresoone sulgumist võib põhjustada näiteks tromb.

Selle ülevaatliku uurimuse koostamiseks kasutasid Fransson ja Mika Kivimäki aastatel 1985 kuni 2008 läbi viidud uuringute andmeid. Oma tööstressi kohta täitis küsimustiku 200 000 täiskasvanud inimest.

Uuringute ülevaatest selgus, et pingelist tööd tegevatel inimestel oli 24 protsenti kõrgem risk isheemiliseks insuldiks kui teistel uuringus osalenutel.

Kõrge vererõhk, diabeet, kõrge kolesteroolitase ja haiguse varasem suguvõsas esinemine on insuldi puhul olulised riskifaktorid.

Samas märkis Fransson, et ei see ega teised uuringu ei kinnita, et stressirohke töö insulti tekitab. «Kuigi see seos on usutav, sest stressis olles toodab organism stressiga soetud hormoone, mis mõjutavad näiteks südame-veresoonkonda ja ka ainevahetust,» rääkis ta. Fransson lisas, et isheemilist insulti, nagu ka südameatakki, on seostatud ateroskleroosi ehk arterilubjastusega.  

Fransson tõdes, et vaatamata insuldiriskile on üksikisikul raske tööd vähem pingeliseks muuta. Tervisliku töökeskkonna eest vastutab pigem tööandja.  

Fransson lisas, et stress on kõigest üks tegur, mis võib tõsta insuldiski. Ta soovitab jälgida ka vererõhku, mitte suitseda, toituda tervislikult, püsida normaalkaalus ning tegeleda tervisespordiga. Samuti oleks parem vältida pikki stressiperioode.

Tagasi üles