/nginx/o/2012/05/30/1137254t1h59bb.jpg)
Nordic Hambakliiniku peaarst ja restauratiivse hambaravi eriarst Kristo Ivanov vastas Terviseuudistes enamlevinud küsimustele hambaraviga seoses, selgitades muu hulgas, et hambaravis saab garantii olla vaid materjalile – muu sõltub ka patsiendist endast.
Toome Meditsiiniuudiste vahendusel ära kaks küsimust-vastust.
Kas hambaravis on garantii?
Hambaravis saab parimal juhul olla garantii vaid materjalile. Et hambaravi on meditsiini üks haru, õpivad arstitudengid juba esimesel kursusel, et meditsiinis garantiisid ei ole. Üks näide, mida mulle meeldib sellel puhul alati tuua, on selline. Püüdke ette kujutada, et inimene läheb südameoperatsioonile ning kirurg lubab talle, et nüüd elab patsient selle südamega kindlasti saja-aastaseks. Selline asi lihtsalt ei ole võimalik ja nii on ka hambaravis.
Me tegeleme inimestega ning kuidas mingi konkreetne patsient ravile allub, on individuaalne. Näiteks hambatäidistest rääkides võin enda patsientuurist tuua näite kahest naisterahvast, kes tulid minu vastuvõtule üsna vahetult pärast seda, kui olin hambaarstina tööle asunud. Me taastasime mõlemal patsiendil suurel hulgal hambaid täidistega ning kui nad nüüd, mitmeid aastaid hiljem, taas minu vastuvõtule tulevad, näevad need täidised välja, justkui oleks need pandud mõned kuud tagasi. Miks see nii on? Aga lihtsalt sellepärast, et need patsiendid on oma suuhügieeni võtnud südameasjaks.
Kui teise näitena võin tuua olukorra, kus üks hambaharjaga mitte nii sõbralikes suhetes olev patsient tuleb vaid pool aastat pärast minu pandud täidise panekut uuesti vastuvõtule ja ma tahaks endal kahe käega peast kinni haarata ja küsida, et kas see on tõesti dr. Ivanovi tehtud täidis. Ma usun, et selliseid näiteid leiab iga hambaarst oma igapäevapraktikast küll ja veel.
Kogu selle jutu mõte on, et hambaravi saab olla ja on edukas ainult siis, kui kaks osapoolt - nii arst kui ka patsient – annavad endast maksimumi. Kui üks osapool alt veab, pole ka pikaajalist tulemust loota.
Jällegi, kuna mulle meeldib tuua võrdlusi igapäevaelust, siis kõik me teame, et mõni inimene ostab endale uue kingapaari ning peab sellega maha ühe peo ja siis on kingadega kaput! Teine inimene aga kannab samu kingi mitmeid-mitmeid aastaid. Ning mitte selle pärast, et tal ei ole raha uusi osta, vaid ta hoiab oma kingi, käib vajadusel kingsepa juures ja hooldab neid. Üsna sarnane lugu on ka hammastega.
Kas kasutada fluoriididega hambapastat või mitte?
Selle küsimuse esitas mulle just hiljuti üks ajakirjanikust sõber, kes ütles, et tema ei saa aru, kumb siis on õige - ühed arstid väidavad üht, teised teist.
Tegelikult on hambapastadega lood samuti kui dieetidega: nii nagu ei ole inimorganismile kasulik ükski ühekülgne dieet, ei ole ka pidevalt ühe hambapasta kasutamine hammastele lõppkokkuvõttes hea.
Me kõik mäletame ühe tuntud hambapasta reklaami, kus arstikitlis mees näitas, kui kasulikud on fluoriidid, demonstreerides seda kanamuna peal. Nägime, kuidas fluoriidioonidega rikastatud vees olev kanamuna koor oli muutunud nii tugevaks, et see ei mõranenud ka tugeva koputamise peale. Sama näide on tegelikult aga ühtlasi ilmekaks tõestuseks, et fluoriididest tugevnenud hambavaap võib meile teha karuteene.
Kuidas?
Väga lihtsalt. Üha enam on märgata olukorda, kus patsiendi hambasse tekkinud n-ö auk ei levi laiali mööda hamba välispinda - just seetõttu, et see on fluoriidide poolt nii tugevaks muutunud. Selle asemel leiab kaaries tee läbi hamba emaili ning levib hoopis hamba sees, seda õõnestades.
Patsientidelt aga kuuleme tagasisidet, kuidas nad sattusid hambaarstile ning nende pealtnäha täiesti terve hammas puuriti seest tühjaks. Veelgi hullem - puuriti koguni nii sügavale, et avanes hambanärv ning hambale tuli teha ka juureravi.
Seega on minu soovitus, et hambapastat tuleks aeg-ajalt vahetada. Näiteks kasutage üks tuub fluoriididega hambapastat ning järgmine pasta valige selline, kus seda ei ole. Küsige julgelt ka oma hambaarstilt soovitusi, millist hambapastat oleks teie individuaalset hammaskonda silmas pidades kõige otstarbekam kasutada.