/nginx/o/2013/01/29/1544726t1hfb83.jpg)
Terviseameti andmetel püsis ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv möödunud nädalal eelmiste nädalatega võrreldes sarnasel tasemel, kuid gripilaadsete haigustumiste arv kasvas nädalaga 25 protsendi võrra.
Gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumine kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellele vaatamata võib Eestis jätkuvalt hinnata grippi haigestumise intensiivsust madalaks ning gripilevikut piiratuks, kuid haigestumus on tõusutrendil.
Kokku vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu möödunud nädalal arstiabi 2954 inimest, neist 42 protsenti olid lapsed.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Eestis keskmiselt 224,5. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas ja Läänemaal. Enim haigestuvad kuni 5 aastased lapsed.
E-Tervise SA esialgsetel andmetel on hooaja algusest vajanud haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti.
Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur
Aasta kolmandal nädalal moodustas viirusliku etioloogiaga seotud haiguste osakaal kõikidest registreeritud haigestumistest 58 protsenti, neist gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas 29 protsendini.
Laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv kahekordistus. Kinnituse said 12 gripiviirust, neist määratleti täpsemalt kuus A-gripiviirust, kõikidel olid A gripiviiruse alatüüp (H3N2). Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli 18 protsendil juhtudest tegemist paragripiviirustega.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 27 korral, neist 26 korral on olnud tegu A-gripi ja ühel korral B-gripi juhuga.