Seksuaalpsühholoog Imre Rammul leiab, et pedofiilse sisuga pornograafilise materjali põhjal pole lõpuni võimalik anda hinnangut sisu autori hälbelise kalduvuse kohta, kuid kindlasti nihutab taoline sisu lubatavuse piire ning võib anda ideid hälbeliseks käitumiseks.
Möödunud kuul algatas Eesti politsei uurimise teksti kohta, mis käsitleb lapsporno valmistamist ning lähiajal peaks oma hinnangu teksti kunstiliste eesmärkide kohta andma vastav ekspertkomisjon, millega seoses uuris ERR Novaator teemat seksuaalpsühholoogi ja kriminoloogiaprofessori vaatevinklist.
«Tegemist võib olla avantürismiga, tegemist võib olla pedofiiliaga, aga kauge maa tagant ei oska ka kõige parem spetsialist diagnoosi panna,» vastab küsimusele, kas taolise sisu loomine võib viidata autori seksuaalsele hälbele psühholoog ja seksuoloog Imre Rammul.
«Väita, et see (fotod, videod või ka kirjutised – toim.) võiks saada pedofiilia stardipauguks mõne isiku jaoks, see kõlaks ehk liiga dramaatiliselt. Küll aga nihutab see mingisuguseid lubatavuse piire ning inimene, kelle IQ oluliselt kehatemperatuurist ei erine, võib sellest ka innustust saada,» ütles Rammul täpsustades, et pedofiilse tooniga pornograafiline sisu võib anda ideid hälbeliseks käitumiseks.
Praegu päevakajaliseks muutunud Kaur Kenderi juhtumi puhul leiab Imre Rammul, et «isand Kenderit selle pärast vangitorni ei peaks suskama, aga eks kuluks sellise puhul lumelükkamist ja teema üle mõtlemist ära küll».