/nginx/o/2015/01/23/3701227t1hd788.jpg)
Tervisekeskuste toetusi puudutava määruse eelnõu tööversioonist selgub, et maakondliku tervisekeskuse taristu üheks omanikuks peab olema haiglavõrgu arengukava haigla.
Ministeeriumi kavand: maakondliku tervisekeskuse üheks omanikuks peab olema haigla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet rõhutas neljapäeval määruse eelnõu tutvustusel, et tegemist on kavandiga ning ettepanekud on oodatud, kirjutab meditsiiniuudiste portaal med24.ee.
Määruse tööversioonist selgub, et esmatasandi tervisekeskus on taristu, kus üldarstiabiteenust osutab vähemalt kolm perearsti vähemalt 4500 isikule või vähemalt kaheksa perearsti vähemalt 12 000 isikule, kui tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Narvas või Jõhvis. Lisaks tuleb seal pakkuda koduõendusteenust, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust ja füsioteraapiateenust.
Esmatasandi tervishoiu teisesed teenused on apteegiteenus, ambulatoorne eriarstiabiteenus, hambaraviteenus, proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenus, psühholoogilise nõustamise teenus, töötervishoiuarstiteenus, sotsiaalnõustamise teenus, rehabilitatsiooniteenus ja lastekaitsetöötaja vastuvõtt.
«Praegu oleme kavandis teinud ettepaneku, et taotlus ei kvalifitseeru, kui seal sees pole ette nähtud investeeringuid nelja põhiteenuse jaoks,» rääkis Normet. «Meie ettepanek on, et lisaks võiksid olla abikõlbulikud investeeringud ka teiseste teenuste osutamiseks.»
Veel märgitakse, et maakondlik esmatasandi tervisekeskus on tervisekeskus, mille taristu üheks omanikuks on maakonnakeskuses tegutsev haiglavõrgu arengukava haigla. Täpsemalt, kas see peab tingimata igasse maakonda tulema, kirjas ei ole.