Kauni kõlaga tõsine nahahaigus

Rosaatseat tuleks võimalikult varakult diagnoosida ja ravida.

FOTO: SCANPIX

Rosaatsea (rosacea) ilusa nime taha on end peitnud tõsine ja sageli palju probleeme tekitav nahatõbi. Tegemist on kroonilise näonahahaigusega, mida iseloomustavad nina ja põskede punetus, haiguse progresseerudes lisanduvad põletikulised mädavistrikud.

Sagedamini heledanahalistel esinev rosaatsea on täiskasvanute hulgas küllalt levinud nahahaigus, mida põeb maailmas üle 45 miljoni inimese, kirjutab Meditsiiniuudised. Euroopa uuringute põhjal esineb rosaatseat umbes kümnel protsendil  elanikkonnast.

Haigus vallandub tavaliselt 30–40aastaselt, haigestumise sagedus suureneb 40–50aastaselt. Harva võivad esmased haigustunnused avalduda ka enne 20ndat eluaastat. Sagedamini haigestuvad I–II fototüübiga, blondid, sinisilmsed naised. Meestel esinevad enamasti haiguse raskemad vormid.

Rosaatsea patsiendid kannatavad oma haiguse tõttu väga, kuna sümptomid on kõigile nähtavad.

Rosaatseat tuleks võimalikult varakult diagnoosida ja ravida, et vähendada näo moondumisi, pöördumatu fibroosi teket ja psühholoogilisi probleeme. Patsiendid omalt poolt saavad haigust kontrolli all hoida, vältides provotseerivaid faktoreid ning kaitstes end liigse päikesekiirguse eest.

Haiguse tekitajateks on peetud mitmeid asjaolusid, ent ühtne seisukoht puudub. Aastakümneid seostati rosaatsea tekkimist alimentaarsete faktoritega (nt alkoholism, seedehäired, sapipõiehaigused, gastriit), praeguseks on selgunud, et gastrointestinaaltrakti haigusi esineb rosaatsea korral sama palju kui üldpopulatsioonis.

Aastaid on haigust seostatud mao limaskestal elutseva Helicobacter pylor’iga (HBP), kuna see tõstab paljude vasoaktiivsete substantside nagu prostaglandiinide ja tsütokiinide hulka. Pole õnnestunud tõestada, et HBP ravides rosaatsea enam ei progresseeru. Ka puudub ühtne seisukoht, kas nahalest Demodex folliculorum võib tekitada rosaatsead.

Viimasel ajal arvatakse, et rosaatsea tekkes on kesksel kohal põletiku teke. Oluliseks faktoriks peetakse ultraviolettkiirguse (UVK) kumulatiivsest doosist tekkinud naha veresoonte ning sidekoe kahjustust ja nahapõletiku teket.

Kindel on, et osa ravimeid indutseerib rosaatsea ägenemist, muude hulgas süsteemsed ja lokaalsed kortikosteroidid, intranasaalsed steroidid, amiodaroon, lokaalne takroliimus, nikotiinhape, kõrges doosis vitamiinid B6 ja B12.

Sümptomid

Esmasteks sümptoomideks võivad olla näonahale tekkivad punetavad sõlmekesed, mille otsa võib moodustuda pustul ehk mädavillike. Tekkiv lööve on sümmeetriline ehk paikneb samalaadselt mõlemal näopoolel, eriti  põskedel, lõual, otsmikul, ninal, laugude servades ja kaelal. Osa nimetatud piirkondadest võib olla ka lööbeta.

Haiguse kulus vahelduvad ägenemised ja suhtelise rahuloleku perioodid. Raskematel juhtudel võib rosaatsea korral tekkida rinofüüm, mille korral nina suureneb märgatavalt, muutub pinnalt konarlikuks ning värvuselt kahvatulillaks kuni tumepunaseks. Rinofüüm esineb sagedamini meestel.

Allikas: inimene.ee

Populaarne

Tagasi üles