Kuidas mõõta vererõhku?

Vererõhu mõõtmine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Südamearst Margus Viigimaa õpetab, kuidas vererõhku õigesti mõõta ning millised on sagedased vead, mis mõõtmisel tehakse.

Kliinik.ee toob välja Margus Viigimaa soovitused:

• Enne vererõhu mõõtmist tuleks viis minutit rahulikult istuda.
• Keha ja käsi ei tohiks olla pinge all, mõõtmise ajal peaks selg olema toestatud (näiteks istuge seljatoega toolil) ja käsi lamama lõdvalt, mitte pinge all.
• Mansett peab asuma südame kõrgusel. Eriti oluline on see randmeaparaadi puhul. Kui mansett asub südamest kõrgemal, siis tulevad vererõhuväärtused madalamad, kui mansett asub madalamal, siis kõrgemad.
• Kui mansett on liiga kitsas, siis tulevad vererõhuväärtused kõrgemad, kui liiga lai, siis madalamad.
• Mõnel inimesel on vererõhku mõõtes käte vahel erinevus, eriti vanemaealistel. Esimesel korral tuleks vererõhku mõõta mõlemalt käelt, vaadata, kumma käe tulemus oli kõrgem ning jäädagi sellelt mõõtma. Kõrgem vererõhk on tavaliselt paremal käel.
• 30 minutit enne vererõhu mõõtmist vältige suitsetamist, ergutavate jookide joomist (kohv, tee, alkohol, energiajoogid), tugevat söögikorda ja füüsilist pingutust.
• Mansetivoolik (või spetsiaalne märk mansetil) asetage mõõtmisel arteri kohale (tavaliselt näidatud vererõhumõõtja juhendis või paluge arstil-apteekril õige koht näidata).
• Tehke iga kord kaks või kolm mõõtmist paariminutilise vahega, sest nii väldite võimalikke mõõtmisvigu.

Uus soovitus on, et vanemaealistel ja diabeediga inimestel, samuti neeru- ja südamehaigetel peaks vererõhku mõõtma ka seistes. Sageli vanematel inimestel vererõhk langeb püsti tõustes oluliselt ning arstil peaks olema andmed mõlemal viisil mõõtmise kohta. Seistes määratakse vererõhku üks ja viis minutit pärast püstitõusmist, toob Viigimaa välja.

Mõõtmistulemused võivad olla valed rütmihäiretega patsientidel – näiteks ei näita aparaat tulemust või on see iga kord erinev. Seetõttu oleks hea esimene kord vererõhku mõõta apteekri või perearstiga – nii on näha, kas kodus mõõdetud tulemused on õiged.

Vererõhuaparaati valides soovitab Viigimaa pigem aparaati, mis määrab vererõhku õlavarrelt – enamasti on randmel veresooned oluliselt väiksemad ning tavaliselt on randmeaparaatidel mõõtmisvead suuremad. Osa inimesi eelistab randmeaparaati kasutada aga just selle mugavuse tõttu. Ka siis peaks esimest korda vererõhku mõõtma apteegis või perearsti juures paralleelselt oma masinaga.