/nginx/o/2009/04/29/170321t1hf829.jpg)
Terviseamet kutsub lapsevanemaid alanud õppeaastal üles hoolikamalt jälgima laste koolikottide sisu, et aegsasti kõrvaldada lapse niigi raskest kandamist kõik mittevajalikud esemed.
Terviseamet soovitab laste koolikottide sisu aeg-ajalt üle vaadata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti poolt möödunud õppeaastal tehtud sihtuuringust selgus, et suurem osa väikestest koolijütsidest läheb iga päev kooli ranitsaga, mis on oma kaalult oluliselt raskem kui vastavale eale lubatud.
Kuni kolmanda klassi lapse koolikoti raskuseks võib olla maksimaalselt kolm kilogrammi, neljanda klassi õpilase koolikott koos sisuga võib kaaluda poole kilo võrra enam. Tegelikult kaalusid kuni kolm kilo vaid 28 protsenti uuringu käigus kaalutud 1300st ranitsast. Rohkem kui neljakiloseid kotte veavad endaga kaasas aga 30 protsenti 1. – 4. klassi õpilastest.
Vaid alla 20 protsendi lapsevanematest kinnitasid, et nad vaatavad iga päev üle, mida laps koolis kaasas kannab. Kaalumisel selgus, et kõige enam mõjutab koolikoti raskust kehalise kasvatuse tunniks kaasa võetav varustus. Samavõrra või enamgi tõstsid koolikottide kaalu sinna peidetud mänguasjad ja veepudelid. Mittevajalike asjade kaal ulatus mõne lapse kotis kuni kahe kiloni. Sageli oli aga koti ülekaalu põhjuseks lapse jaoks valitud liiga raske ranits ise.
Koolikoti raskusele piiri seadmine nooremas koolieas on oluline, et hoida ära lastel väära kehahoiu kujunemist ja lülisamba kõveruste fikseerumist.
Terviseameti poolt eelmisel õppeaastal tehtud sihtuuringu käigus kontrolliti koolikoti raskuse kõrval veel ka laste päevakava ja õppekorraldust. Uuringus osales kokku kümme kooli üle Eesti ja üle 1000 lapsevanema, kelle lapsed õpivad 1.-4. klassis.