/nginx/o/2015/01/27/3709851t1h079d.jpg)
Praeguse süsteemiga jätkates ei ole ravikindlustus pikaajaliselt jätkusuutlik, aga sellele vaatamata ei käsitle ükski erakond oma valimisplatvormis pikas perspektiivis ravikindlustuse finantsseisu tervikuna.
Eksperdid: ravikindlustuse olulisimatele küsimustele erakonnad ei vasta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed erakondade valimislubadused tähendaksid haigekassa eelarvele kas kulude suurenemist või tulude vähenemist, selgitas Praxise analüütik Priit Kruus.
Näiteks sooviksid mitu erakonda sotsiaalmaksu erineval viisil vähendada. Kuna aga haigekassa eelarve sõltub sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumisest ehk töötavate inimeste arvust, nende palkade tasemest ja maksumäärast, on kõik sotsiaalmaksu puudutavad muudatused olulise mõjuga ravikindlustuse eelarvele. Mõnel juhul võib vahetu mõju küündida mitmekümne miljoni euroni.
Vaatamata sellele, et valimisplatvormides on palju lubadusi, mis mõjutaksid ravikindlustuse eelarvet lühiajaliselt, ei käsitle ükski erakond haigekassa finantsseisu tervikuna pikas perspektiivis.
Mitmed lubadused aga tähendaksid eelarvekulude kasvu juba lähiaastatel – näiteks ravikindlustuse laiendamine või hambaravi hüvitamine. Hambaravis oli inimeste omaosalus Tervise Arengu Instituudi hinnangul 2013. aastal üle 60 miljoni euro. Hambaravi kättesaadavuse parandamine tähendaks seega teatud osa selle kulu katmist. Erakonnad pakuvadki välja erinevaid lahendusi – piirmäärani hüvitamine või kindlustamine ja seda eri elanikkonnagruppidele.
«Ühelt poolt võivad täiendavad investeeringud inimeste tervisesse ja ravi kättesaadavusse inimesi tööjõuturule tagasi tuua ja nii panustada ravikindlustuse tulude ja muude maksutulude laekumisse, teisalt mõjutavad lubadused vahetult Haigekassa eelarvet,» selgitas Kruus. Seega on analüütiku sõnul küsimusekoht, kas ja kuidas kavatsetakse uute lubaduste finantseerimiseks Haigekassasse raha juurde tuua või vähendatakse nende arvelt mõnda olemasolevat kulurida.
Mitu erakonda rõhutab oma programmis ka investeeringuvajadusi tervishoidu. Investeeringud teenuste taristusse, kvaliteedisüsteemi või infosüsteemide arengusse võivad suurendada tervishoiuteenuse osutamise efektiivsust või parandada ravitulemusi, kuid need tulemused realiseeruvad enamasti aastate jooksul.
Kruus märgib, et «tervishoiusüsteemi pikaajaline tõhus toimimine eeldab kogu süsteemi tulevikuväljavaadete osas visiooni omamist ning arengute eesmärgistatud ja oskuslikku juhtimist».
Samuti peaks Kruusi sõnul ette nägema, et võetud kohustused ning väljaarendatud taristu on optimaalne ning seda on võimalik katta nii rahastamise kui ka personaliga.
Praxis vaatles valimislubadusi tervishoius ning andis hinnangu lubaduste rahalistele mõjudele. Tervishoiu valimislubadusi käsitlevas teemapaberis vaadeldi, kas erakondade lubadused mõtlevad juba praegu tulevikuküsimustele, mis puudutavad nii rahastamist, teenusevõrku kui ka meditsiinipersonali.