Psühholoogiadoktor: kui tööl on pingeid, siis selgita seda ka oma lapsele

Lapsed on oma ema-isa tööpingete osas suurema tundlikkusega, kui vanemad ise arvavad. Foto: SCANPIX

Soome teadlane soovitab lapsevanematel rääkida lastega, kui neil on töö juures stressirohkeid olukordi – nii mõistavad lapsed paremini oma vanemate ärrituste põhjuseid ja see ei mõjuta negatiivselt nende enesehinnangut.

Uuringud on näidanud, et lapsed mõistavad üllatavalt hästi oma vanemate tööeluga seonduvat, vahendab Yle Uutiset. Nad saavad aru, kui vanemad on töö tõttu stressis või on nende paha tuju tingitud halbadest suhetest töö juures.

Sellistele järeldustele jõudis ka Soome psühholoogiadoktor Tuija Vasikkaniemi mõned aastad tagasi oma doktoritöö tulemusena, mille jaoks ta kogus 2009. aastal andmeid 223 kolmanda klassi lapse ja nende vanemate põhjal.

Soome teadlane keskendus ennekõike piltidele ja tunnetele, mis lapsevanemad kannavad oma töökohaga seonduvalt lastele üle. Kuigi enamus tema uuringus osalenud lastest ei olnud kunagi oma vanemate töökohas käinud, oli lastel tekkinud koduse suhtluse põhjal väga selge arusaam, mida nende vanemad tegid ja kuidas end tööl tundsid.

Vasikkaniemi uuring tõi välja, et lapsed võitsid kõige enam sellest, kui nende vanemad tegid tööd, mida nad nautisid. «Laste enesehinnang on selgelt nende olukordade puhul parem,» märkis teadlane.

Tema kinnitusel ei pea vanemad end halvasti tundma ka siis, kui nende tööpäev on tavapärasest pikem, kuid nad teevad oma tööd naudinguga. Samas töö koju kaasa võtmine on miski, mis lastele nii meeltmööda ei ole. «Kuulsin lastelt sellist tagasisidet, et neile ei meeldi, kui ema või isa on kogu aeg telefoni otsas,» lisas soome teadlane.

Räägi lastega, kui töö juures on pingeid

Vasikkaniemi sõnul peaksid täiskasvanud olema oma lastega tööstressi osas ausad, et lapsed mõistaksid paremini oma vanemate ärrituste põhjusi.

Vahel võib vanematel olla töö juures halb päev ja see väljendub väga selgelt kodus olles ka nende tujus. Teadlase sõnul oleks see laste suhtes ausam, kui vanemad sellistes olukordades ütleksid oma laste otse, et nende tujukuse põhjuseks on pinged tööl.

«Muidugi ei saa vanemad kasutada seda vabandust viis päeva järjest, kuid kui sul on tõesti raske päev olnud ja sa oled pinges, on targem sellest ka oma lastele rääkida, et nad ei peaks ise nuputama, miks nende ema või isa halvas tujus on,» märkis Vasikkaniemi.

Tema sõnul võivad lapsed hakata arvama, et vanem on ärritunud millegi tõttu, mis nemad tegid. Väga sageli lapsed tunnevad, et nad peavad midagi tegema, et aidata vanemal selle olukorraga hakkama saada ja nad tunnevad end isiklikult vastutavana, mistõttu on lapse tervise seisukohalt oluline, et ta mõistaks, et see ei ole tema vastutus.

Paljude laste reaktsioon stressis vanematele on see, et nad püüavad hoiduda nendega suhtlemast, otsivad võimalust midagi muud teha või tõmbuvad oma tuppa. «Mõned lapsed ütlesid, et nad teevad sellises olukorras emale-isale võileiva või viivad neile teki, et nad saaksid puhata,» sõnas psühholoogiadoktor.

Tüdrukud probleemide suhtes tundlikumad

Kui näiteks vanemate jaoks põhjustab töötuks olemine palju traagikat, siis lapsed üldiselt seda nii tõsiselt ei võta. «Lapsed ei näinud selles mitte midagi negatiivset,» ütles Vasikkaniemi.

Nende mure sellepärast, kuidas vanemad oma tööstressiga hakkama saavad, oli selle kõrval märksa enam tuntav. Eriti tugevalt elavad seda üle tüdrukud.

«Ma olin väga üllatunud, kui sageli tegelikult nad on mures oma vanemate füüsilise tervise ja turvalisuse pärast. Osad neist tundsid isegi huvi selle vastu, kui head suhted nende vanematel tööl on,» nentis ta.

Vasikkaniemi sõnul vähendab laste muret see, kui igapäevaselt leiaksid vanemad natukenegi aega, et koos lõõgastuda ja rääkida nendest asjadest, mis lastele endile huvi pakuvad.

«Sellised tegevused nagu koos teleri vaatamine, autorehvide vahetamine, ühiste autoreiside ette võtmine, lobisemine, lauamängude mängimine ja ühine söögi tegemine on asjad, mida näiteks kõik kolmanda klassi lapsed tahaksid oma vanematega teha,» märkis ta.