Lastevaktsiinide hinnasõda arengumaades võib viia tõsiste tagajärgedeni

Afganistani tervisetöötaja vaktsineerib kohalikku last lastehalvatuse vastu.

FOTO: SCANPIX

Vimase 13 aasta jooksul on laste kompleksvaktsiinide hind arengumaades kasvanud kuni 68-kordselt, mistõttu ei pruugi kõik sealsed lapsed saada elupäästvaid vaktsiine ning sellel võivad olla tõsised tagajärjed juba ka ülejäänud maailmale.

Rahvusvahelise humanitaarorganisatsiooni Piirideta Arstid (Médecins Sans Frontières – MSF) hiljutine aruanne toob välja, et lastevaktsiinide kiire kallinemine on muutunud mõnes riigis laste täielikul vaktsineerimisel suureks takistuseks, vahendab BBC.

MSF juhib tähelepanu, et paljude lastele vajalike vaktsiinide arv on 2011. aastast kahekordistunud, kuid on ka vaktsiine, kus hinnatõus on olnud 68-kordne. MSF süüdistab siin ravimitööstusi ja kutsub konkreetsed ravimifirmasid – GSKd ja Pfizerit – alandama arengumaadesse müüdavate vaktsiinide hinda 4,39 euro peale lapse kohta.

Uute vaktsiinide lisandumine kergitab hindasid

Kui 2001. aastal tuli maksta 58 eurosenti, et vaktsineerida last tiisikuse, leetrite, difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu, siis punetiste, B-hepatiidi, B-tüüpi Haemophilus influenzae bakteri, pneumokokknakkuse, rotaviiruse ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastaste vaktsiinide lisamine on tõstnud laste vaktsineerimise hinda 40,01 euroni lapse kohta.

«Lapse täieliku vaktsineerimise hind on viimase kümnendi jooksul kallinenud 68 korda lihtsalt seepärast, et mõned ravimifirmad küsivad kõrget hinda nii doonorriikidelt kui arengumaadelt vaktsiinide eest, mis juba toovad neile jõukates riikides sisse miljardeid,» märkis Piirideta Arstide esindaja Rohit Malpani.

Ta tõi välja, et võrdlemisi uue pneumokokknakkuse vastase vaktsiini lisamine laste kompleksvaktsiinide hulka tõstis arengumaades kasutatavate vaktsiinide maksumusest 45 protsenti. Tema sõnul peavad vaktsiinide tootmiskulud olema senisest läbipaistvamad ja siin viitab ta aruandes toodud näitele, kus ühes Maroko haiglas küsiti vaktsiini eest rohkem, kui seda tehakse Prantsusmaal.

Senise olukorra jätkumine võib Piirideta Arstide sõnul viia olukorrani, kus arengumaad kaotavad sealsete laste vaktsineerimist doonorina toetava ülemaailmse vaktsineerimisliidu (GAVI) toetuse. Esimesena ähvardab see näiteks Angolat, kelle vaktsineerimisarve võib juba alanud aasta jooksul viieteistkümnekordselt suureneda.

Ravimitööstuse esindajate sõnul on vaktsiinide hind viimase kümnendi jooksul tõusnud just seetõttu, et laste vaktsineerimisel on üle mindud kompleksvaktsiinidele, mille tootmine on omakorda väga kulukas.

Pfizeri esindajad tõid siinjuures välja, et näiteks Prevenar 13 nimelise vaktsiini tootmisel on vaja iga koostisosa eraldi puhastada ja katsetada. «Ühe partii Prevenar 13 tootmine võtab vähemalt kaks aastat aega. Enne vaktsiini müügile laskmist peab see läbi tegema 500 kvaliteeditesti,» teatas ravimifirma.

GSK lisas siinjuures, et 80 protsendi vaktsiinide puhul teevad nad juba praegu arengumaadele märkimisväärset allahindlust võrreldes arenenud riikidega. Ettevõte tõi siinjuures näite kümne erineva vaktsiini komponendist koosnevast kompleksvaktsiinist, mis on kõige keerukam vaktsiin, mida GSK seni tootnud on. Vaktsineerimisliidu abi kõlbulikele riikidele pidi ettevõte müüma vaktsiine üksnes tootmishinnaga.

Mis mõju on muule maailmale ja Eestile?

Kuigi võib tunduda, et tegemist on meie kauge teemaga, võivad sellisel vaktsiinide üle peetaval hinnasõjal olla päris tõsised tagajärjed ka ülejäänud maailmale, sealhulgas Eestile.

Ravimiamet on seisukohal, et kui arengumaades jäävad paljud lapsed nakkushaiguste vastu vaktsineerimata, loob see pinnase haiguspuhangute ning epideemiate levikuks. «Eelkõige arengumaades, aga tänapäeval, kui inimesed reisivad järjest rohkem, võivad vaktsineerimata inimesed kanda nakkusi ka teistesse riikidesse,» märkis ameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

Tema sõnul on selle vältimiseks oluline, et Eestis oleks vaktsineeritute protsent võimalikult suur, et vältida võimalike haiguste laialdast levikut siin. Ta toonitas, et sellises olukorras muutub vaktsineerimisvastalisus järjest ohtlikumaks, sest nakkushaigused, mida inimesed ei oska enam kartagi, võivad hakata laialdasemalt levima.

Seda, et vaktsiinide tootmiskulude suurenemine võiks kuidagi hakata mõjutama eestlaste vaktsineerimist, Laius ei karda. «Inimeste jaoks on kõik immuniseerimiskavas olevad vaktsiinid Eestis tasuta, seega mõjutab vaktsiinide hinnamuutus eelkõige riigi eelarverida, mis on ette nähtud vaktsiinide ostmiseks,» sõnas ta.

Erinevalt arengumaadest, kus Piirideta Arstide sõnul on lastevaktsiinid viimasel kümnendil 68-kordselt kallinenud, on Eestis immuniseerimiskava vaktsiinid viimase 7–8 aasta jooksul jäänud üpris samale tasemele.

«Eestis on vaktsineerimisega hõlmatus üldiselt väga hea, see protsent on natuke langenud, aga seda lastevanemate vaktsineerimisvastalisuse ning vaba valiku tõttu, mitte selle tõttu, et Eesti riik ei jõuaks vajalikke vaktsiine osta,» ütles Laius.

Väga suurt hinnatõusu ta vajaminevatele vaktsiinidele lähiaastatel ei ennusta. «Üldjuhul muutuvad ravimid ja vaktsiinid kallimaks seetõttu, et turule tulevad uued tooted, mitte ei kalline juba olemasolevad ravimid,» selgitas ta.

Enamikul riikidel, sealhulgas ka Eestil, on uute ravimite riikliku rahastamise suunamiseks loodud süsteem, mis hindab uute ravimite kliinilist efektiivsust võrdluses nende hinnaga, et kasutada tervishoiuraha võimalikult mõistlikult ja tõhusalt.

«See süsteem peab tagama, et Eesti riik jõuab vajalikke ravimeid osta ka edaspidi,» märkis ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja.

Populaarne

Tagasi üles