/nginx/o/2015/01/30/3720491t1he71f.jpg)
Austraallased on mahukate uuringute tulemusena jõudnud järeldusele, et ohtra ekraani taga veedetud aja tulemusena halveneb oluliselt laste ja noorukite pallimänguoskus.
Pallimängud valmistavad lastele järjest suuremaid raskusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia laste palli püüdmise ja viskamise oskus on nutiseadmete kasutamise tõttu halvenenud niivõrd, et seitsmel lapsel kümnest on selles osas alla keskmise tulemused, vahendab sealne uudisteportaal News.
Hiljutine Victoria ülikooli doktorandi James Ruddi uuring toob välja, et 9–15-aastaste laste pallimänguoskus on viimase 30 aasta jooksul 20–30 protsenti langenud. Ruddi sõnul on ka nooremate laste pallimänguoskus alla keskmise ja näitab isegi suuremaid langustendentse.
Nimelt 6–10-aastaste laste hulgas on kaheksal lapsel kümnest alla keskmise tulemused jooksmises, hüppamises, keksimises ja libisemises. Seitse last kümnest ei küüni keskmise tasemeni palli viskamisel, löömisel, püüdmisel ja triblamisel.
30 aasta pikkune ja 27 000 Lääne-Austraalia koolilapse sportlikku sooritust vaadanud uuring tõi muuhulgas välja, et võrreldes 1980. aastaga oli 30 protsendi kuueaastaste laste pallimänguoskus kehvemaks muutunud.
Teine uuring, kus osales 14 000 9–15-aastast last, leidis, et vähem kui pooled lapsed said jooksmise, hüppamise, palli püüdmise, löömise ja viskamisega keskmisel tasemel hakkama. «Kaks kolmandikku tüdrukutest ja veerand poistest ei saanud palli ülekäe viskamisega hakkama ning ainult kuus protsenti tüdrukutest tõesti valitses palli,» sõnas Rudd.
«Värkse 6–10-aastaste Melbrourne’i koolilaste uuring tõi välja, et 83 protsenti uuringus osalenud lastest oskas alla keskmise taseme joosta ja hüpata ning 70 protsenti ei saanud pallimänguga hakkama,» lisas Rudd.
Tema sõnul teeb praegu ainult üks kolmest austraalia lapsest ja üks kümnest noorukist iga päev tund aega sporti. «Samal ajal veedab vähem kui kaks tundi päevas ekraaniga taga vähem kui üks kolmest lapsest,» märkis ta.
Suurimaks probleemiks Austraalia laste nõrga füüsilise vormi juures leidis Rudd olevat vähese kehalise kasvatuse tundide arvu koolis ning pakkus, et seda võiks parandada see, kui lapsevanemad hakkaksid koos lastega sporti harrastama.