Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik kirjutab haigla blogis vastuseks riigikokku kandideeriva veresoontekirurgi Tiit Mereni arvamusavaldusele, et küüniline on väita, et arstide mõtlemist juhib raviteenuse majanduslik kasu ning patsiendist on tehtud äriobjekt.
Meren ütles möödunud nädalal meditsiiniuudiste portaalile Med24.ee antud intervjuus, et Eesti tervishoidu ei juhi praegu mitte poliitikud, minister, valitsus, riigikogu ega haigekassa, vaid kahe monopoolsesse seisu mängitud haigla äriplaanid. «Kui haige satub regionaalhaiglasse, vaadatakse teda kui objekti, kelle peal saab äriplaani maha mängida. Mida kallimat teenust saad haigele pakkuda, seda paremini täidad äriplaani,» märkis ta.
Tõnis Alliku hinnangul püüab Meren tugeva ründamisega võita masside poolehoidu.
«Väide, et regionaalhaigla arsti mõtlemist juhib raviteenuse majanduslik kasu või et arstid on rakendatud administratiivse sunniga teenima haiglale kasumit ning on seeläbi teinud patsiendist äriobjekti, on küüniline, ebakollegiaalne ja apelleerib stereotüübile, mida ikka ja jälle püütakse meile omistada. Eesti on 90ndate aastate lõpus läbiviidud haiglavõrgu reformiga, kus aktiivravi koondati peamiselt seitsmesse suuremasse kesk- ja piirkondlikku haiglasse, saavutanud olulise kvalitatiivse ja arengulise eelise mitmete teiste, meiega sarnase ajaloolise taustaga riikide ees. On ilmselge kunstiline liialdus väita, et mõni neist raviasutustest on nüüd asunud tervishoidu juhtima,» selgitas Allik.
Ta lisas, et suurhaiglate arenguvõimelisus ja tase mõjutab kogu arstiabi potentsiaali Eestis. «Meditsiinis tagab ravitöö tulemuslikkuse ka teatud kriitiline mass sarnaseid haigusjuhtusid ja sellega seonduvaid ravivõtteid ning erialade vaheline kollektiivne know-how, mis on koondunud suurhaiglatesse ning teeb nad atraktiivseks nii meedikutele endile kui ka patsientidele. Tulenevalt avalikust inforuumist on patsiendid erinevatest ravivõimalustest teadlikumad kui kunagi varem. Kuid enamasti jääb küsimata küsimus, milline on konkreetse arsti või haigla kogemus ja ravitulemused.»
PERHi juht märkis, et regionaalhaigla on ära teinud suure töö, et pakkuda patsiendile võimalikult ohutut, kuid ka innovatiivset ja tõenduspõhist arstiabi. Läbi võrgustumise protsessi jõuab kasu tema sõnul nüüd ka maakonnahaiglatesse.
Allik kinnitas, et haigla põhieesmärk on pakkuda patsientidele parimat ravi. Kuid haiglatevahelise konkurentsi suurendamine ei lahendaks tema sõnul praeguseid probleeme tervishoius.
«Mõte, et Eesti riigis, mis on tervishoiu rahastamise tasemelt Euroopa viimaste hulgas, kuid teenuse kättesaadavuse poolest kindlalt esirinnas, on meditsiinisüsteemi ümberkorraldamise tulemusel võimalik veelgi paremaid tulemusi saavutada, ei ole minu hinnangul eriti konstruktiivne visioon. Minu arvates ei ole meie tervishoiusüsteemi probleem hetkel haiglate suurus või nende arv. Näiteks on regionaalhaigla maailma mastaabis üsna keskmise suurusega haigla ja haiglavoodeid on Eestis populatsiooni kohta parajas mahus.
Meie tegelikud probleemid on arstide, õdede jt spetsialistide vajaduse ja ettevalmistuse disproportsioon, perearstide ja haiglate vahelise koostöö madal tulemuslikkus, aktiivravile järgneva ravi korraldamatus ning ebapiisavad võimalused ja rahalised piirangud nende probleemide lahendamiseks. Haiglatevahelise konkurentsi suurendamine ei lahenda loetletud probleemidest ühtegi.»
Ta märkis, et konkurents eksisteerib ja on mõeldav ennekõike ambulatoorse arstiabi valdkonnas, kus näiteks sarnaselt Hollandiga võiks haiglas töötaval arstil olla soovi korral kas oma eravastuvõtt või ka praksis väljaspool haiglat.