/nginx/o/2012/02/03/940078t1h313f.jpg)
Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul peetakse gripiviiruse ohtliku leviku kauguseks meetrit kuni 1,8 meetrit.
Gripiviirus nakkab kuni kahe meetri raadiuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutsar soovitas alustada iga-aastast gripivaktsineerimist kõigile alates 50. eluaastast, kuna siis hakkab inimese enda immuunsüsteem kiiremini nõrgenema, kirjutab Meditsiiniuudised.
Ta rääkis gripifoorumil, et riskirühmad saab jagada kaheks: üks on kliiniline riskirühm ja teine epidemioloogiline. Kliinilisse riskirühma kuulub tema sõnul see, kes on aasta jooksul vajanud mõne haiguse tõttu haiglaravi või vajab pidevat ambulatoorset abi või kelle tervislik seisund loob eelduse gripitüsistuse tekkeks.
Epidemioloogilisse rühma kuuluvad need, kes grippi nakatumisel võivad kliinilise riskirühma isikutele üle kanda grippi, ja ka muud isikud (näiteks kooliõpilased), kes nakatumisel levitavad viirust suurtele inimrühmadele.
TÜ tervishoiu instituudi juht Raul-Allan Kiivet tutvustas gripifoorumil gripivastase vaktsineerimise kulutõhususe uuringut ning tõi välja, et keskmiselt 20 protsenti alla kaheaastastest lastest nakatub grippi ja vaktsineerimisega välditaks umbes 650 haigusjuhtu aastas. Kui võtta vanuserühmaks 65+, on nakatumistõenäosus Kiiveti sõnul väiksem ja nad on paremini kaasatavad.
«Hoiaksime ära veerandi gripijuhtumeid selles vanuserühmas ehk 6000 haigusjuhtu,» lisas ta. Rahas oleks kulu laste puhul 80 000 eurot aastas, vanemaealiste puhul 1,2 miljonit eurot. Samas hoitaks kokku raviraha ja n-ö hinnangulisi eluaastaid,» lisas Kiivet.
Kiivet soovitas käivitada üle 65-aastaste vaktsineerimine, sest suurim haiguskoormus on selles vanusegrupis. «Kui see on tehtud, võiks kaaluda ka väikelapsi,» lisas ta.