/nginx/o/2015/02/03/3732839t1h8d64.jpg)
Eesti Karskusliit valis 2014. aasta tegijaks sotsiaalselt vähekaitstud ja probleemsete inimeste – alkoholi- ja narkosõltlaste – võõrutamise, rehabiliteerimise ja tavaühiskonda naasmisel abistamisega tegeleva Lootuse küla.
Karskusliit valis aasta tegijaks Lootuse küla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/02/03/3732835t1h1aa1.jpg)
«Lootuse küla on oma nime vääriliselt pakkunud abi, tuge ja sõna otseses mõttes elupäästmist paljudele Eesti meestele ja nende kaudu tervetele peredele ja Eesti ühiskonnale,» selgitas karskusliidu valikut juhatuse esimees Lauri Beekmann.
«Alkoholisõltuvust määratletakse küll haigusena, kuid abi on sõltlastel Eestimaal senimaani väga vähe leida. Lootuse küla tõuseb positiivse erandina selgelt esile,» lisas ta.
Lootuse küla rajati 2000. aastal Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskopi Märt Vähi juhtimisel.
2014. aastal avati Lootuse küla Keila keskus, mille tegevuse eesmärgiks on aidata rehabilitatsiooniporgrammi lõpetanutel integreeruda ühiskonda. Uuteks ning arenevateks tegevusharudeks on Lootuse küla Järvakandi keskus ning suunatud tegevus naistele.
Lootuse Küla statsionaarne võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogramm kestab 10-12 kuud ning koosneb õppetööst, kodustest ülesannetest, kohustustest, vastutusest, suhtlemisest, tööteraapiast ja osalemisest teistes küla eluks vajalikes töödes.
Tänane tegevjuht Viljam Borissenko tuli Lootuse külla 2003. aastal heroiinisõltuvusega. Saanud ise abi, on ta nüüd täielikult pühendunud teiste abistamisele.
Karskusliit valib aasta tegijaid alates 2007. aastast.