Üle-eestilise vastsündinute sõeltestimise pilootprojekti aasta kokkuvõte andis doktorant Karit Reinsoni sõnul üllatava teadmise, et Eestis on päris paljudel vastsündinutel B12-vitamiini puudus.
Paljudel Eesti beebidel on B12-vitamiini puudus
3. veebruar 2015, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta rääkis Kliinik 2015 konverentsil, et aasta jooksul diagnoositi kuus omandatud B12-vitamiin defitsiitsusega last, kelle ainevahetus normaliseerus pärast süste, kirjutab Meditsiiniuudised.
«Mis oli huvitav, et Eestis on juba palju vastsündinuid, kellel on B12-vitamiini defitsiit nii suur, et see häirib nende ainevahetust – võrreldes USAga oli see meil väga kõrge,» lausus ta.
Kõigil laste emadel peale ühe, kes ei soovinud analüüsi anda, oli Reinsoni sõnul B12-vitamiini tase normis või normi alumisel piiril, ja ükski neist emadest ei olnud taimetoitlane.
2014. aasta jooksul läbi viidud pilootprojekti raames sõeltestiti kokku 13 632 beebit.
***
Toitumine.ee andmetel on B12-vitamiini vaja:
- närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks,
- aneemia ennetamiseks, sest see mõjutab erütrotsüütide moodustumist vereloomes,
- valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks,
- toetamaks osade aminohapete, pantoteenhappe ning C-vitamiini toimet organismis,
- raua funktsioonide parandamiseks organismis,
- DNA ning RNA tootmiseks,
- lastel kasvamiseks,
- kaltsiumi imendumiseks.
B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B12-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrofloora poolt, kuid selle imendumine on aeglane. Samuti on teada vetikatest tehtud spirulina, mis sisaldab B12-vitamiini erinevaid vorme, mis kahjuks ei ole organismis aktiivsed. Taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, vajavad seetõttu B12-vitamiini toidulisandina. Kui selle vitamiini puudust organismis ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ning halvatus.
Parimateks B12-vitamiini allikateks on maks, mereannid, liha, verivorst, piimatooted ja munakollane.
B12–vitamiini päevane soovitatav kogus on 2 µg, sellise koguse saame näiteks:
* 2 g hautatud maksast,
* 15 g suitsuräimest,
* 30 g keedetud munakollastest,
* 85 g keedetud munadest,
* 120 g juustust,
* 330 g kohupiimast,
* 510 g piimast.