Pirita perearst Kaja Arbeiter: ma olen keeletu

Kaja Arbeiter. Foto: Mihkel Maripuu

Presidendilt Eesti Punase Risti teenetemärgi pälvinud Pirita Perearstikeskuse juht ja keskuse ülesehitaja perearst Kaja Arbeiter (52) üllatus siiralt, kui heast uudisest kuulis.

«Oot, ma istun kohe! Ma ei tea sellest midagi, see tuli mulle praegu suure üllatusena. Päriselt? Appi! Ma olen keeletu, ma ei oska midagi öelda,» üllatus perearst Kaja Arbeiter ajakirjaniku kõne peale.

Pirita Perearstikeskuse lõi Arbeiter ühes teiste arstide Aili Tabri ja Mirjam Türksoniga 1999. aastal. «See on meie kolme elutöö. Võib-olla olen mina rohkem häälekam olnud, aga see on kindlasti meie kolme elutöö,» toonitas ta.

Esialgu alustasid nad tööd väikestes ruumides ning hakkasid tasapisi laienema. Otsisid uued ruumid, remontisid neid. «Eesmärk oli tagada patsientidele hea, mugav ja kodulähedane arstiabi ning teisest küljest ka personalile kaasaegsed ja mugavad tööruumid, et saaks anda endast maksimumi,» rääkis ta.

Küsimusele, mida võiks muuta praeguses perearsti korralduses, kostis Arbeiter, et eelkõige peaks riik tulevikus ise ehitama esmatasandi tervisekeskused ja tagama arstidele tööruumid. «Arst ei peaks olema ehitusettevõtja ja tagama oma iskliku varaga tervisekeskuse ehitust ega sisustust - see on see, mille oleme meie oma kolleegidega läbi teinud,» rääkis ta.

Tal on hea meel tõdeda, et üha enam on patsiendid hakanud hoolima oma tervisest ja külastavad ka perearsti haiguste ennetamiseks, mitte ainult raviks. Tema sõnul oleks oluline patsientidele kehtestada omaosalus ka esmatasandi tervishoiuteenuse osutamisel, olgu see kasvõi sümboolne. Iga inimene peaks võtma vastutuse oma tervisekäitumise eest.

«Kvaliteetsema arstitöö tagamiseks saaks arsti töökoormust vähendada arstimeeskonna laiendamisega: abiarst, kaks-kolm pereõde, koduõde,» leidis Arbeiter, kelle sõnul on riik seni pannud juurde kohustusi, kuid ei ole suurenenud oluliselt ressurss, mille või kelle arvelt neid lisakohutusi täita.

Kõige olulisem on tema kinnitusel patsientidele pakkuda parimat esmatasandi arstiabi oma elukoha lähedal, olla teejuhiks meditsiinilabürindis.

«Kui ma mõtlen oma töö peale, siis ma ei tahakski midagi oluliselt muuta, võib-olla oleks suuremaid ruume vaja, enam mänguruumi. Rohkem õdesid haarata töösse, et iga nimistu kohta oleks vähemalt kaks õde. Ka riigipoolne rahastamine võiks olla teistmoodi,» nentis perearst.

Veidi hiljem, kui Arbeiter oli end kogunud, teatas ta: «Arvan, et tänane tunnustus on tunnustus kogu Pirita Perearstikeskuse meeskonnale ja ühtlasi ka Eesti perearstindusele, mille ülesehitajateks entusiastlikult oleme olnud, pakkudes parimat oma patsientidele ning samas ka õpetades noori kolleege seda mitmekülgselt eriala omandama.»

Kaja Arbeiter

• Sündinud 1. aprillil 1962.
• Haridus: 1980 Tartu 8. keskkool (Forseliuse gümnaasium), 1988 Tartu Ülikool, 1994–-1996 perearstide spetsialiseerumiskursused TÜ perearsti õppetooli juures.
• Töö: 1988–-1989 internatuur Kiirabihaiglas (Mustamäe haigla), 1989–-1998 kiirabiarst Tallinna Kiirabis, 1998–-1999 perearst Mäekalda polikliinikus, 1999–... perearst Pirita perearstikeskus.
• Pere: abielus, abikaasa hariduselt ehitusgeoloog, töötab eraäris. Kolm last.

Lisaks Arbeiterile pälvib Eesti Punase Risti teenetemärgi kirurgia arendaja, Tartu Ülikooli pikaaegne dotsent, paljude noorte kolleegide õpetaja ja mentor Urmas Lepner. Samuti Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardiotorakaalkirurgia osakonna ülemarst, kopsuvähikirurg Tõnu Vanakesa, Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakonda üle kümne aasta juhtinud Mart-Peeter Erss, Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu kauaaegne esimees Eva Kirillova ning KiVa üks algatajaid ja eestvedajaid Rasmus Rask, kes on panustanud ka noorte sõltuvuskäitumise ennetamise projekti Tark Vanem.