/nginx/o/2012/07/09/1208854t1h1213.jpg)
Kardioloogi Rein Vahisalu sõnul iseloomustab Eesti meest liigne kartlikkus seal, kus peaks vaimule ja kehale suuremat koormust andma, ja ülemäärased pingutused juhtudel, kus peab rohkem puhkusele panustama. Nii jõuavad tema juurde üha nooremad patsiendid.
«Viimase aja probleemiks, millega mehed üha sagedamini pöörduvad, on kõrge vererõhk. Patsiendid lähevad aasta-aastalt nooremaks. Juba on vastuvõtul ka gümnaasiumi lõpuklassi õpilasi ja ülikooli esimeste aastate tudengeid. Kiire elutempo, puhkamise ignoreerimine, tihti ka ülemäärane keemiline koormus (stimulaatorid, energiajoogid, rahustid, mõnuained) toovad geenide poolt ärapeidetud potentsiaalse kõrgvererõhktõve valmiduse lihtsalt varem välja,» vahendab Vahisalu sõnu kliinik.ee.
Teiseks patsientide grupiks on tema sõnul südamerütmi korratustega mehed, kellel pulss on muutunud kiireks ja kes tunnevad südames vahelööke ning rinnus aeg-ajalt ka torkeid, eriti rahuolekus.
«Kogu kompleksi üldnimetajaks on muidugi stress. Kui me võtame reegliks, et patsient peab olema õigel ajal õiges kohas, siis just viimase puhul on meil reserve. Kui perearst teeks eelnimetatud patsientidele koormustesti, eeldusel muidugi, et see saaks ka tasemel interpreteeritud, siis jääksid polikliinikus uuringujärjekorrad märkimisväärselt lühemaks,» rääkis arst.
Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (jaanuar 2015).