Läkaköha oskab end osavalt peita

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Köha.
Köha. Foto: SCANPIX

Tartu ülikooli kliinikumi arst-õppejõud ja doktorant Piia Jõgi tõdes Kliinik 2015 konverentsil tehtud ettekandes, et läkaköhast on kujunenud enimlevinud vaktsiinvälditav haigus arenenud maades ning tänapäeval ei saa seda pelgalt sümptomite järgi diagnoosida.

Eestis registreeriti 2010. aastal  97 läkaköha juhtu 100 000 elaniku kohta. See oli tol aastal ELis esimene koht, kus näitaja ületas keskmist 25 korda, ühtlasi kõrgeim haigestumus Eestis alates 1962. aastast, kirjutab Meditsiiniuudised.

Läkaköha haigestumine on Jõgi sõnul tõusnud paljudes riikides, kuid samas paistab silma, et läkaköhasse haigestumine käib läbi sinusoidi, kus üks tsükkel kestab kolm kuni viis aastat. Mullu oli Eesti näiteks juba ainuke ELi riik, kus läkaköhasse haigestumiste registreeritud juhtude arv langes .

Järgmistel aastatel on haigestumus siiski tema kinnitusel oluliselt langenud – osalt põhjusel, et 2008. aastal vahetati täisrakuline ja palju kõrvalnähte tekitanud vaktsiin uue vaktsiini vastu. Uus vaktsiin kaitseb hästi raskete juhtude eest, aga kergetel juhtudel ei pruugita arsti poole pöördudagi.

Teine põhjus on see, et immuniseerimiskavva lisati tõhustusdoose 2008. aastal kooli minevatele ja 2012. aastal kooli lõpetanud lastele. Imikute vaktsineerimine läkaköha vastu on Jõgi sõnul viimased 15 aastat olnud kõrge, isegi 95 protsenti.

Kolmas põhjus on testi väljavahetamine. Nüüd on kasutusel enamasti kõrge tundlikkusega uued testid, kus määratakse läkaköha toksiini vastaste antikehade kontsentratsiooni.

Jõgi rääkis, et nad viisid läbi uuringu, kus määrati 3327 täiskasvanu vereseerumis läkaköha. Leiti, et pea 6 protsenti oli sellega eelneval aastal kokku puutunud. Riiklikult on täiskasvanute haigestumus vaid 0,06 protsenti, seega hinnanguline haigestumus on kordades ja kordades kõrgem, tõdes Jõgi.

Uuringust järeldati tema sõnul, et Eestis levib asümptomaatiline või kerge läkaköha nakkus, millega arsti poole ei pöörduda või mida arst ei diagnoosi. Jõgi lisas, et läkaköha tunnused pole enam ka hästi teada, kuna vaktsineeritud on juba 60 aastat. Seega tänapäeval põevad klassikalist läkaköha vaid mittevaktsineeeritud lapsed. Ülejäänud inimesed põevad haigust üsna kergelt, tavaliselt üks-kaks nädalat kestva köhaga, rääkis ta.

Viidi läbi ka teine uuring, kus uuriti üle seitsme päeva köhinud peamiselt perearstide patsiente. Selgus, et läkaköha ja paraläkaköha patsientidel esines palju haigustunnuseid: köha, selle järgne oksendamine, palavik jm.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles