«Eestlane olen ja eestlaseks jään, kuigi mind eestlaseks ei loodud,» kuulutab vastne noore teadlase preemia laureaat Lili Milani, kelle vanemad on pärit Iraanist ja kes ise sündinud Rootsis.
Eesti silmapaistvaim pärslanna
Olete märganud, et ostate apteegist karbi ravimeid, neelate neid täpselt nii, nagu arst on ette kirjutanud, kuid tulemust, vähemalt paremuse poole, ei mingisugust? Aga uskuge, et veel vähem tahate te kogemust, et võtate küll rohtu, nagu ette nähtud, ent ühtäkki hakkab sedavõrd halb, et satute koguni haiglasse.
Viga, muide, ei pruugi sugugi peituda ravimis kui sellises. Olematu või ohtliku tulemuse põhjust tasub otsida pigem teie geenidest – ja just seda Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur Lili Milani, geneetiliselt läbi ja lõhki pärslanna, kolleegidega teebki. Oma töö eesmärgi sõnastab ta nii – sulaselges, aktsenditus, grammatiliselt ülikorrektses eesti keeles – : «Miks on inimestele vajalik ja talutav doos ravimite puhul niivõrd erinev?»