Patsientide nõukoja pöördumine täismahus:
Eriaarstile suunamise saatekirja nõude laiendamise arutelu ajakirjanduses on järjekordne näide sellest, kus sisuliste lahenduste otsimise asemel püütakse tervishoius esile kerkivaid probleeme patsiendi arvelt lahendada. Antud diskussioon olukorras, kus perearstide puudus üha süveneb ning lahendust sellele pole leitud, viitab otseselt kiirete muudatuste vajalikkusele ning sunnib küsima, kes vastutab kujunenud olukorra eest?
Jätkusuutlikku plaani tervishoiusüsteemi patsiendikesksemaks muutmiseks ei ole suudetud ellu viia, üheks positiivseks erandiks on vaid digiretsept, mis on tõesti patsiendi huve ning vajadusi arvestav lahendus.
Riigikontrolli auditite ning erinevate ekspertide arvamuste kohaselt probleemid esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavusega lähiaastatel süvenevad. Põhjuseks on eelkõige perearstide pensionile siirdumine, mida ei suuda katta noorte arstide tööjõuturule sisenemine, ning teise esmatasandi tervishoiuteenuse olulise osa apteekide sulgemine. Nimetatud asjaolud raskendavad veelgi arstiabi kättesaadavust ning suurendavad patsientide omaosalust eriti majanduslikult vähekindlustatud ning keskustest kaugemal asuvate elanike jaoks.
Kahetsusväärselt on tervishoiuteenus muutunud paljude Eesti inimeste jaoks luksuskaubaks. Peaaegu kõik viimased sotsioloogilised uuringud, riigikontrolli auditid ning ekspertanalüüsid on kinnitanud, et probleemid tervishoiuteenuste kättesaadavusega, eriti hajaasustusega piirkondades, suurenevad.
Samas on suurem osa ettepanekuid, mis tehtud olukorra parandamiseks erinevate ekspertgruppide, samuti patsiendiorganisatsioonide poolt, jäetud tähelepanuta. Soovitatud on kaaluda apteegiteenuse laiendamist, Eesti või Euroopa Liidu eelarvest lisaraha leidmist ning selle kasutamise optimeerimist, samuti süsteemisiseselt ressurside oskuslikumat juhtimist. Kahjuks neid ettepanekuid pole arvesse võetud või siis on jäetud vastutavate ametnike poolt raha puudusel või mõnel muul põhjusel ellu rakendamata.