Pankreasevähki põdevale Veiko Palmile (46) ennustasid arstid kolm aastat tagasi, et tal on elada jäänud veel kuus kuud kuni aasta. Tõhus ravi ja praeguseks toetajate abiga saadud ravim Abraxane on kinkinud aga lisa-aastaid.
Kallis vähiravim on kinkinud mitu lisa-aastat
7. veebruar 2015, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ott-Sander Palm kogus mõni aeg tagasi annetusi oma haigele isale. Teise ravikuuri jaoks oli vaja kokku saada 2700 eurot. Esimese ravikuuri läbis Rapla elanik Veiko Palm mullu novembris, kui kalli vähiravimi aitas osta tema tööandja ja vähiravifond. Viimane toetas mehe ravi 1700 euroga.
Esimese kuuri järel õnnestus vähi levik pidama saada. Nähes, et ravim töötab, oli vaja läbi teha veel vähemalt üks ravikuur. «Teist korda proovisime annetusi koguda omal käel Facebookis. Soovisime abi sõpradelt ja sugulastelt, kuid aitasid isegi täiesti võõrad inimesed. Kuna annetusi tuli tunduvalt rohkem, kui vaja oli, andsime ülejäänud, umbes 2300 eurot, vähiravifondile,» rääkis Ott-Sander.
Varsti selgub, kas tema isa vajab ka kolmandat ravikuuri. «Ravim aitab väga hästi, leevendab ja pidurdab vähi kasvu, kuid lõpuks mõjub keemiaravi tervisele rusuvalt,» ütles ta.
Kulutused ei piirdu mõistagi ainult selle kalli ravimi soetamisega, vaid keemiaraviga käib omakorda kaasas palju teisi ravi toetavaid rohtusid, mis lõppkokkuvõttes ei ole samuti väga odavad. «Lisaks visiidid Tartusse arsti juurde ning ühtlasi ei saa ta ka tööl käia, mistõttu on sissetulek piiratud,» märkis Ott-Sander.
Esialgu sai Palm ravi Tallinnas, kuni raviarst ütles, et rohkem ravivariante tema ei näe. Seejärel pöördus pere Tartu Ülikooli kliinikumi poole. Seal vaadati kogu haiguslugu üle, katsetati juba proovitud meetodeid ning viimaks pakuti välja, et võiks proovida ravimiga Abraxane. Sellele aga paraku haigekassa rahastust ei ole.
Kui peaks selguma, et Veiko Palm vajab ka kolmandat ravikuuri, vaatab pere oma võimalused üle ja vajadusel pöördub ehk jälle vähiravifondi poole. «Nähes selle fondi meelestatust, arvan, et kui olukord nõuab, siis kindlasti küsime neilt abi,» lausus Ott Sander, kes peab fondi tegevust väga tänuväärseks. «Me tõesti väga täname fondi, et nad raskel hetkel toetasid – üks asi on rahaline toetus, aga kingitud elupäevi rahas mõõta ei saa.»