/nginx/o/2013/09/06/2321459t1h85ae.jpg)
Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on praegu püütud tervishoiupoliitikat kujundada ja teha haigekassa nõukogu kaudu, kuid see on selleks vale koht – õige koht oleks sotsiaalministeerium.
Riigikontrolli peakontrolör: haigekassa ei saa olla tervishoiupoliitika kujundaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui praegu vaadata tervishoiupoliitika kujundamist Eestis, siis tekib küsimus, kes seda teeb. Kas seda teevad suurhaiglad, haigekassa või sotsiaalministeerium. Tundub, et kõik vaatavad haigekassa poole, aga haigekassa ei saa olla oma funktsioonilt see, kes kujundab tervishoiupoliitikat, vaid ta peab raha ümber jagama selliselt, et see poliitika saaks ellu viidud,» vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24.ee Olgo ajakirjale Eesti Arst antud intervjuud.
Ta märkis, et kõige põhilisem teema tervishoius on, kas seda suudetakse jätkusuutlikult rahastada või mitte.
«Suur probleem, mis on kõigile pikalt teada, on see, kuidas praegust süsteemi ümber teha nii, et sisend kataks need kulutused, mida tervishoid kannab. Kui minna konkreetsemaks, siis üks suur küsimus on haiglate võrgustumisega lõpuni minek.»
Olgo sõnul on küsimus selles, kas võrgustumine peaks toimuma haiglate initsiatiivil ja nende põhimõtetest lähtuvalt või peaks riik olema samuti selles protsessis aktiivne, omama suunavat rolli ja näiteks hindama, kas mõnes kohas oleks vajalik liitumine, mis pole turupõhine.
«Praegu on see pigem haiglate enda korraldada ja riik vaatab kõrvalt,» nentis peakontrolör.
Tema sõnul võiks uue valitsuse koalitsioonilepingus olla väga selge riigi vaade, mida peaks tegema tervishoiu ümberkujundamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Täispikka intervjuud saab lugeda jaanuari Eesti Arstist.