/nginx/o/2015/01/21/3696667t1ha082.jpg)
Põhja-Eesti regionaalhaigla onkogünekoloogi Kersti Kuke sõnul on emakakaelavähk alati hilinenud diagnoos, kuna seda on võimalik avastada juba vähieelses seisundis.
Arst: emakakaelavähk on alati hilinenud diagnoos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kukk rääkis Eesti Vähiliidu sügiskonverentsil «Rinna- ja emakakaelavähi diagnostika ja ravi kaasaegsed võimalused», et emakakaelavähi sõeluuring on ainus sõeluuring, mis aitab drastiliselt langetada vähi tekkevõimalust, kirjutab Meditsiiniuudised.
Kui teised skriiningud on kõik haiguse varajaseks avastamiseks, siis emakakaela puhul on võimalik leida juba vähieelne seisund. Sõeluuring on aga efektiivne vaid siis, kui sellest võtab osa vähemalt 75 protsenti sihtgrupist, samas kui Eestis on osalusmäär kuskil veerandi juures.
Sõeluuring peaks Kuke sõnul hõlmama ka kindlustamata naisi, kes tihtipeale ei käi arsti juures. Väga vajalik on üleriigilise skriiningregistri loomine. Aastast 2006 uuritakse Eestis emakakaelavähi suhtes 30–59-aastaseid kindlustatud naisi. Välja on pakutud, et uuring võiks toimuda iga viie aasta tagant.
Tohtri sõnul tabab haigus aga tegelikult märgatavalt nooremaid patsiente ja alati tuleb hinnata konkreetset riski. «Arvestame, et keskmiselt hakkavad sugueluga tegelema tütarlapsed 16. eluaastal ja pole harvad juhtumid, kui juba 12–13-aastaselt. Kui suguelu on elatud juba viis aastat, võiks esimene PAP-test tehtud olla.»
2002. aastal diagnoositi maailmas 0,49 miljonit emakakaelavähi juhtumit, raske astme düsplaasiat oli 10 miljonit juhtu ja kerge astme düsplaasiat 30 miljonit, lisaks muud pahaloomulised muutused. Seega on emakakaelavähk Kuke sõnul vaid jäämäe tipp.