Iisraeli teadlane professor Alon Monsonego kirjutab ajakirjas European Journal of Immunology, et krooniline stress teeb inimese vastuvõtlikumaks autoimmuunhäirete väljakujunemiseks.
Krooniline stress võib põhjustada autoimmuunhaigusi
10. veebruar 2015, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me usume, et ei ole olemas neuroloogilist sündroomi, millel ei oleks mitte midagi tegemist immuunsüsteemiga,» rääkis Monsonego portaalile Israel21c.
Kui me kogeme tugevat stressi, näiteks liiklusõnnetuse näol, saavad meie neerupealised signaali toota stressihormoonina tuntud kortisooli.
Kortisool surub immuunsüsteemi ajutiselt maha ja paiskab vereringesse sekunditega juurde glükoosi, tagades kehale seeläbi optimaalsed tingimused ohtliku või hirmutava olukorraga hakkamasaamiseks.
Ent kui me kogeme kroonilist stressi, näiteks Alzheimeri-haige sugulase eest hoolitsedes või suure pinge all töötades, on meie vere kortisoolitase pidevalt kõrge. Aja jooksul kahjustab stressihormoon immuunsüsteemi rakke ning need, mis jäävad ellu, muutuvad selle hormooni suhtes resistentseks.
Teisisõnu variseb immuunsüsteemi normaalne regulatsioon kroonilise stressi toimel kokku ning see võib omakorda viia autoimmuunhaigusteni, mille puhul keha toodab antikehasid omaenda kudede hävitamiseks. Nende 80 haiguse hulgas on näiteks multiskleroos, reumatoidartriit ja esimese tüübi diabeet.
«Milline neist haigustest välja kujuneb, sõltub geenidest ja keskkonnast,» märkis Monsonego, lisades, et artriidi ja teiste sarnaste seisunditega seotud krooniline põletik kutsub omakorda esile kortisooli tootmise.
Monsengo ja tema kolleegid Negevi Ben-Gurioni ülikoolist dr Idan Harpaz ja professor Hagit Cohen näitasid laborihiirtega tehtud katsetes, et krooniline stress soodustas multiskleroosi sarnase haiguse väljakujunemist. Seejuures oli stressi toime emaste hiirte puhul tugevam kui isaste puhul, mis pole aga kuigi üllatav, kuna autoimmuunahaigused kujunevadki naistel välja sagedamini kui meestel.
Monsengo tõi välja, et kuna iga inimene võib reageerida stressile erinevalt, annaks kortisooli mõju mõõtmine vereproovist väga väärtuslikku infot, mis aitaks ennetada autoimmuunhaigusi.
«Võib olla nii, et teatud elustiil ei ole ühe inimese jaoks stressitekitav, samas kui see võib väga stressitekitav kellelegi teisele. Kui kedagi ohustab mis tahes krooniline stress, ei pruugi me teada, millal see muutub nii ohtlikuks, et võib kahjustada immuunsüsteemi. See aitaks inimestel sellele tähelepanu pöörata ja vähendada stressi enne haigestumist.»
Monsengo märkis, et treening, korralik toitumine ja stressi kontrolli all hoidmine on vajalikud, et takistada psühholoogilisel stressil füüsilisi haigusi tekitamast.