Valimiseelne tervishoiudebatt: mida erakonnad lubavad?

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Foto: Sander Ilvest

Täna toimub Tallinnas Mustamäe haigla saalis Eesti Arstide Liidu korraldatud valimiseelne tervishoiudebatt, kus osalevad kõigi riigikogusse kandideerivate erakondade esindajad.

Reformierakond: perearsti osakaal peaks tõusma

Reformierakonna esindaja, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnul peaks tõusma perearsti töö osakaal, et jõuda igale inimesele lähemale.

Kruuse toonitas, et põhieesmärk on arendada tervisekeskuste võrgustikku, tuua sinna ämmaemand ja füsioterapeudid.

Oluline on ka see, kuidas arstid on tasustatud. Ehkki statistika järgi teenib arst rohkem kui keskmine inimene, ei tohi unustada seda, kui palju ta peab enne töötamist õppima. Üle keskmise teenistus on seega tema kinnitusel õigustatud.

Samuti tõi Kruuse välja, et patsiendil on kõige suurem tung arsti juurde keskhaiglates ja suurtes keskustes, sest neid usaldatakse kõige enam. Võrgustumise läbi saaks aga teadmised viia maakonna tasemele.

Lihtsad ravijuhud ei peaks ministri kinnitusel olema tippkeskustes, kuna selle mõju ravirahastusele on oluline.

SDE: inimeste omaosalus tervishoiukuludeks ei tohi tõusta

Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) ütles, et inimeste omaosalus tervishoiukuludeks, mis on 25 protsenti, ei tohiks kindlasti suureneda.

«Meie inimeste omaosalus tervishoiukuludeks on 25 protsendi lähedal. See ei tohiks tõusta, kuna see poleks efektiivne,» lausus Nestor.

Tema sõnul suurenevad kulutused tervishoiule, sest uued võimalused on kallimad kui varem. Seetõttu leiab SDE, et ravikindlustuse 13 protsendst ei piisa olukorra säilitamiseks, kus inimeste omaosalus ei ületaks 25 protsenti. Osa kuludest tuleks katta riigi muude kulude arvelt.

SDE pakub, et osa teenustest, mida haigekassa pakub, võiks olla kinni makstud riigi muudest tuludest.

Üks võimalus on perearsti teenus tuua riigi tuludest rahastatavaks, sest see vähendaks kulusid EMO-le.

IRL: tervishoiussüsteem tuleb reorganiseerida

Kirurg dr Tiit Meren (IRL) ütles, et senine tervishoiussüsteem tuleb reorganiseerida ning raha peaks liikuma koos patsiendiga. Ta peab valeks praegust süsteemi, kus suurhaiglad saavad rohkem raha. «Meditsiiniturg tuleb avada, sest haige oskab valida,» ütles ta.

Meren peab kasulikuks sammuks isikliku tervisekonto süsteemi. «Tulevik näitab, kas sellest ka abi võiks olla,» märkis ta, et tervishoiuteenuse maksumust saaks e-tervises näha iga patsient.

Samuti on ta veendunud, et lõpuni tuleb viia haiglavõrgu korrastamine. «Haiglavõrk peab regioonides püsima, perearstiteenust ei tohi allutada haiglatele,» leidis ta.

Samuti on Meren kindel, et perearstikeskused tuleks luua sinna, kus on patsiendid, ära tuleks lõpetada tung EMOdesse ning sisse viia personaalne digilugu, mis annab korrastamata dokumentide asemel standardiseeritud andmed.

Keskerakond: sõeluuringud ka meestele

Keskerakondlane Viktor Vassiljev ei ole rahul süsteemiga, kus eraõiguslikud ettevõtted konkureerivad haigekassa rahale ning ta leiab, et haiglad võiks käibemaksust ja aktsiisist vabastada. Lisaks võiks alandada ravimite käibemaksu ning vabastada tervishoiuga seotud kulud erisoodustusmaksust. «See on olemasoleva rahastamise ja süsteemi juures tehtav,» ütles Vassiljev.

Samuti toetab Keskerakond ideed, et igas maakonnas võiks olla oma haigla, maa-apteegid peavad säilima ning sõeluuringud võiksid olla ka meestele. Lisaks tõi Vassiljev välja, et ravimiinfolehed võiksid olla ka vene ja inglise keeles.

RÜE: missiooniks on tervishoiureform

Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) esinaine Kristiina Ojuland sõnas, et arvestades erinevaid näitajaid, demograafiat ja majanduskasvu, tuleb teha pikaajaline plaan. «Eesmärgiks on tervishoiu rahastamine viia samale tasemele kui on euroliidu keskmine tase,» ütles Ojuland.

Keskseks teemaks on tema sõnul ennetustöö puudumine. Enamasti tegeletakse tagajärgedega ning ennetustegevus on tagaplaanil.

Samuti peaks Ojulandi sõnul lapsevanematele rohkem selgitama tervisliku toitumise olulisust ning üleüldiselt rääkima rohkem ka looduslähedasest eluviisist. RÜE üks seisukoht on ka see, et ravijärjekorrad tuleb likvideerida.

Vabaerakond: perearstikeskustele ütleme «jah», kui...

Vabaerakonna esindaja, Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloog Veiko Herodes leidis, et koolimeditsiin on peaaegu välja suretatud. Perearstikeskustele ütleb erakond jah, kui neis hakkavad toimuma valved öisel ajal ja nädalavahetusel, et langeks EMOde koormus.

Samuti märkis Herodes, et haiglavõrk peab olema patsiendikeskne ning toimuma peab eriarstide rotatsioon. Mehe kinnitusel on ainus võimalus rahastust juurde saada, kui peatada arstide väljavool Eestist ning lasta neil siin head tööd teha.

Rohelised: tõstma peaks tubaka- ja alkoholiaktsiisi

Roheliste esindaja, Aleksander Laane sõnul on põhiküsimuseks raha, sest tervishoiule kulutatav 5,9 protsenti SKP-st on liiga vähe. See võiks olla üheksa protsenti.

«Kiire asi, mida saaks kohe teha, on ära kaotada erisoodustusmaks tervishoiuteenustelt, alates hambaravist kuni rehabilitatsioonini,» ütles Laane, kelle sõnul paneks see ettevõtjaid oma töötajate tervise eest muretsema.

Rohelised teeks ära ka tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse reformi, mida praeguseks ei ole suudetud teha. Nad teeks seda nii, et see oleks tööandjate omanduses olev kindlustusselts. Samuti on Rohelised seisukohal, et tõstma peaks tubaka- ja alkoholiaktsiisi.

EKRE: tõstma peaks alkoholiaktsiisi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja, kiirabiarsti Mare Liiger, leidis, et tervishoidu saaks raha juurde, kui tõsta alkoholiaktsiisi. «Võtame ära nendelt, kes on meie leivaisad ehk neilt, kes tekitavad meile palju patsiente,» ütles ta.

Liigeri sõnul võiks perearstikeskuse juures töötada üldine valveteenistus ja olla transport, millega toodaks kohale haiged, kes ise ei saa kohale tulla. Sellega lahendataks probleem, et EMO teeb sageli perearsti tööd. EMO koormus väheneb ja kokku saaks hoida ka raha, sest EMO teenus on kallim kui perearstiteenus.

Iseseisvuspartei: poodidest tuleb välja viia mürgised e-ained

Iseseisvuspartei esindaja Raivo Orgusaar ütles, et poodidest tuleb välja viia mürgised e-ained, lasteaedadest ja koolidest mürgise toidu ning inimesed peavad õppima taas vett jooma.

«Tuleb otsida haiguste tegelikke põhjuseid, mitte neid peita. Tuleb minna tagasi loodusesse ja saame terveks,» leidis ta.

Orgusaar märkis, et ka WiFi tuleks ära keelata, et lapsed viljatuks ei jääks. Samuti tegi ta maha uut lastekaitseseadust, mis tema hinnangul hävitab lapsed.

Vasakerakond: tegutseda võiksid munitsipaalhaiglad

Vasakerakonna esindaja Viivi-Helbe Peljuhhovska ütles, et hetkel on esmatasandi arstiabi küll rahuldav, kuid see võib varsti muutuda ebarahuldavaks.

Ta rõhutas, et väga tähtis on meditsiiniasutuste ümberkorraldus. Haiglad on Peljuhhovska sõnul kasumit soovivad sihtasutused, kuid see ei ole hea. «Tegeletakse haiglate uuendamisega, aga ei mõelda patsiendi vajadustele,» märkis ta ning leidis, et Eestis võiksid tegutseda munitsipaalhaiglad.