/nginx/o/2012/03/18/1016602t1h916a.jpg)
Kui riigid toetaksid tervislikke eluviise, siis tõuseks oodatav eluiga kuni kolme aasta võrra, näitas ELi värske uuring.
Uuring: inimesed võiksid elada kolm aastat kauem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus vaadeldi elustiiliga seotud harjumuste mõju Euroopa tervisesüsteemidele, kirjutab Meditsiiniuudised.
Uuringu «Comparative efficiency of health systems, corrected for selected lifestyle factors» eesmärgiks oli vaadelda ELi liikmesriikide, Islandi ja Norra tervisesüsteemide efektiivsust, võttes arvesse rahvastiku olukorra suuri erinevusi tervisekäitumises ning selgitada erinevuste mõju tervisesüsteemide kuluefektiivsusele.
Uuringu läbiviijad sedastasid järgmist:
- Keskmiselt on suuremad tervisekulud seotud parema tervisega. See mõju on selgeim riikides, kus kulutused on väiksemad. Tervisekulude mõju SKPle tuvastada ei olnud võimalik.
- Riikide vahel on olulised erinevused tervislike eluviiside harjumustes.
- Esineb positiivne suhe tervislike eluviiside ja tervisenäitajate vahel, eriti suitsetamise ja kehamassiindeksi puhul.
- Kui kõigis riikides oleks tervisekäitumine samal tasemel kui kõige tervislikuma käitumisega riikides, siis tõuseks eeldatav eluiga vahemikus 0,4 kuni 3,1 aastat.
- Tervislikum eluviis toob kaasa efektiivsema tervisesüsteemi. Siiski tuleb silmas pidada, et eluviiside muutmine on kulukas ja võtab aega. Uuringus kirjeldati kuluefektiivseid sekkumisi, mis vähendavad ebatervislikke eluviise.
- Mitmevaldkondsed uuringud ei näita, et suitsetamine, alkoholi tarbimine ka kehemassiindeks oleks olulise mõjuga, kui võrrelda Euroopa tervisesüsteemide efektiivsust.
- Puudub otsene seos suuremas mahus ennetustegevuste ja ravikulude vahel. Siiski on tulemustest selgelt näha, et tervislikumad eluviisid toovad kaasa eelised tervises.