Poliitikud lubavad: rahapuudus meditsiinis lõppeb aastal…

Rahanappus pitsitab Eesti tervishoidu. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Võrreldes teiste Euroopa riikidega kulutab Eesti väga vähe oma tervishoiusüsteemile, u 5-6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), samas kui euroliidus on see keskmiselt üheksa protsenti. Arstide liidu korraldatud väitlusel küsiti kõigi erakondade esindajate käest, kui suur osa SKTst tuleks eraldada, et tagada kvaliteetne arstiabi, ning millal see juhtuda võiks.

Mare Liiger (Konservatiivne Rahvaerakond) -  Kaheksa protsenti oleks meie arvates mõistlik ja viie aasta jooksul.

Kristiina Ojuland (Rahva Ühtsuse Erakond) – Kuna valitsus saab neljaks aastaks mandaadid, siis selle järgi tuleks plaan teha. Kaheksa protsenti selle aja jooksul, aga ideaalne oleks üheksa.

Aleksander Laane (Rohelised) – Tahtmine on taevariik, tahaks üheksa, aga reaalne on seitsme ja kaheksa protsendi vahele nelja aasta jooksul.

Veiko Herodes (Vabaerakond) – Realistlik oleks üks protsent üles ehk seitse ja optimistlik kaheksa.

Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraatlik erakond) – Protsent ise ei pea olema eesmärk, eesmärk peaks olema võimalikult palju teenuseid pakkuda, aga nelja aasta jooksul jõuab see seitsme protsendini SKTst.

Urmas Kruuse (Reformierakond) – Kindlasti on meelevaldne lubada ükskõik millist protsenti, sest ka tänases süsteemis lihtsalt raha juurde kallamine ei pruugi patsiendile pakkuda paremat teenust ja arstile palka. Aga üldist dünaamikat vaadates see võiks minna üle kuue ja jõuda seitsme protsendini nelja aasta jooksul.

Viktor Vassiljev (Keskerakond) – Ei pea protsenti tähtsaks, sest protsendi sisu eurodes on kaheksa korda madalam kui Soomes.

Tiit Meren (IRL) – Nelja aasta jooksul, kui meil õnnestub üks protsent tõsta, on väga hea, aga sel juhul tuleb tervishoiukorraldust väga tõsiselt muuta.

Viivi-Helbe Peljuhhovska (Vasakerakond) – Väga õigesti öeldud, mina toetan.

Raivo Orgusaar (Iseseisvuspartei) – Kui teised erakonnad panustavad haiguste ravile, siis meie panustame tervisele.