Süsteemne erütematoosne luupus ehk söötraig ehk luupus on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid ning ründab peamiselt noori naisi.
Luupus ründab peamiselt noori naisi
Regionaalhaigla reumatoloogi ja Eesti Reumatoloogide Seltsi esimehe Piia Tuviku sõnul on Eestis umbes 350 luupusehaiget. Üldiselt on haiguse esinemissagedus 2,9 – 200 juhtu 100 000 elaniku kohta, kirjutab Meditsiinuudised.
Haigus on kuus kuni kümme korda sagedamini levinud naiste hulgas, 80–90 protsendil juhtudest noorte, 20-30-aastaste naiste hulgas. Haigestumises on Tuviku sõnul oma osa ka pärilikkusel.
«Luupus on haigus, millele on iseloomulik multiorgankahjustus ja isikuti on avaldumine väga erinev. Luupuse puhul haarab põletik kogu organismi ning kõige sagedamateks kaebusteks on väsimus, nõrkus ja jõuetus. Klassikalisele haiguskulule on iseloomulik punetav liblikakujuline lööve näol ning naha päikesetalumatus, lisaks võib esineda juuste väljalangemist, liigeste valu ja -turset, labakäte ja -jalgade külmetamist, peavalu, suu limaskesta haavandeid. Ägeda kulu korral võib haigestumine olla järsk, kõrge palaviku, ägeda hulgiliigesepõletiku, neerupõletiku, nahalööbega,» rääkis arst.
Eestis järgitakse luupuse puhul Tuviku sõnul Euroopas ja mujal maailmas tunnustatud ravitavasid.
«Kasutatakse kombineerituna põletikuvastaseid ravimeid, põhiliselt glükokortikosteroide, ja haiguse kulgu mõjutavaid ravimeid. Viimase valik sõltub haiguse aktiivsusest. Mida agressiivsem haigus, seda agressiivsem on ka ravi. Haige on pideva jälgimise all, kui algne ravi on ebaefektiive, siis ravi muudetakse. On ka juhte, kus haigus ei allu üldse ravile, kuid need on harvad. Agressiivse ravi tüsistuseks võib olla raske infektsioon, kuna ravi surub alla immuunsüsteemi. Glükokortikoidide sagedasemad kõrvaltoimed on vererõhu tõus, suhkrutõbi.»